Asekantsler Koort: Eestil pole põhjust karta vaenulikku luuretegevust Rootsi ja NSA suunalt
See, et Rootsi raadioluure vahendab NSA-le Eesti kohta infot, ei ole siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsleri Erkki Koorti hinnangul halb ilming. Ta rõhutas, et tavainimesed peavad ise internetis privaatsust jälgima ja tihe infovahetus võib aidata luurajatel näiteks pedofiile tabada.
Hiljuti esitati Rootsi ja Suurbritannia ajakirjanduses väited, mille kohaselt Rootsi raadioluure (Försvarets Radioanstalt - FRA) on eriliselt tihedas koostöös USA kurikuulsa, vilepuhuja Edward Snowdeniga pahuksisse läinud julgeolekuagentuuri NSA-ga. Rootsi kogub andmeid idast, kaasa arvatud Balti riikidest, ja edastab need NSA-le.
Eesti inimesed selle pärast muretsema ei peaks, kinnitas Erkki Koort. Ta toonitas, et meedias ilmunud info Rootsi raadioluure tegevusest on siiski väidete tasemel, mida peaksid kõigepealt uurima ja kontrollima Rootsi parlament ja kontrollkomitee. Luure ulatus ei ole seetõttu hetkel kindlalt teada.
Tegu on liitlastega
Koort rõhutas, et Rootsi ja USA on mõlemad Eesti liitlased. "Venemaad me enda nii tugevaks liitlaseks ei pea," vihjas Koort sellele, et antud juhul ei ole luurajate puhul tegemist vaenlastega.
Samuti võib selline luurekoostöö aidata tabada näiteks pedofiile, keda saaks just interneti kaudu tuvastada. "Pedofiilide jälgimine on samuti luure üks tahk (kriminaalluure), sest tegutsevad agendid kasutavad valeidentiteeti. Pedofiiliavõrgustikud on samas väga rahvusvahelised," rääkis Koort.
Kas Koort ise ei pelga, et tema kui kõrge sisejulgeoleku ametniku kohta levib tundlik informatsioon valedele inimestele? "Ma olen veendunud, et kõik euroliidu riigid ja USA, Venemaa ning Hiina hoiavad minu kohta andmeid. Selles valdkonnas tegutsedes ma ei eeldagi, et see saaks teisiti toimida. Mina tegutsen Eesti huvides, mistõttu ma ei pane pahaks, kui mõni teine riik minust seetõttu hästi ei arva," ütles ta.
Ettevaatlikkus internetis
Koort rõhutas, et igaüks peab ise hea seisma selle eest, et informatsioon, mida nad avalikult välja ei hüüaks, ei oleks ka internetis eksponeeritud. "Illusioon privaatsusest võib koduarvuti taga istudes tekkida, aga me ei saa eeldada, et kui sotsiaalmeediasse midagi kirjutame, loevad seda ainult need, keda me tahame, et nad loeks" tõdes ta.
Ta lisas, et kui internetti jäetud sõnumit saab lugeda sõber kõrvaltänavalt, siis saab seda näiteks Google'i tõlke abiga lugeda ka ameeriklane, rootslane, hiinlane. "Küsimus, kui avalikud me ise oleme, on see, millele tuleb tegelikult rõhku panna," leidis ta. "Täiesti legaalne vaatleja võib olla kolmas lugeja, kellele me päris elus enda kohta sellist infot ei annaks," lisas ta.
Siiski peaks lohutust pakkuma asjaolu, et ühegi riigi luure ei loe läbi kõike, mida ta on võimeline koguma. "Infot kogutakse ja kasutatakse teatud parameetrite alusel. Kõik sõltub sellest, mida otsitakse. Mittevajalikku infot detailselt ei töödelda ehk rida-realt läbi ei loeta, see on kallis ja ressursimahukas," selgitas Koort ja lisas, et kui kõik info läbi töötataks, avastataks palju rohkem kuritegusid nii Eestis, Rootsis kui USA-s, aga see pole tegelikkuses nii.
Koort ei nõustu ka väitega, nagu oleks Eesti NSA luureskandaali osas leebelt käitunud. "Ma ütleks, et Eesti on säilitanud külma pead. Et USA saaks säilitada suurriigi staatuse, peavad nad koguma väga palju andmeid. Eesti ei ole sellesse teemasse suhtunud emotsionaalselt, vaid kaalutlevalt," kommenteeris ta, kuid lisas, et muidugi peavad riigid tagama tsiviilkontrolli julgeoleku- ja luureasutuste tegevuse üle.
