Ministeerium: ELi uus määrus kehtestab enesekontrolli nõuded ka seemnekartuli tootjatele
Euroopa Komisjoni seemnemäärus ei tohiks vastu võtmise korral Eestis midagi muuta, sest enamik taimi on juba registreeritud, kinnitas Delfile põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna taimse materjali büroo juhataja Kristiina Digryte.
Digryte ütles Delfile, et praegu reguleerib seemne ja paljundusmaterjali temaatikat 12 erinevat direktiivi. Täna avaldatud eelnõu koondab aga nii seemne, paljundusmaterjali kui ka kultiveerimismaterjali turustamise valdkondi reguleerivad õigusaktid ühte määrusesse. "Samuti reguleeritakse uues paketi eelnõus sortide registreerimist," täpsustas Digryte.
"Eelnõu eesmärk on tagada, et tarbija võiks olla kindel, et müügil olev sort on ka tegelikult see, mida ta väidetakse olevat. Selle määrusega ei reguleerita aretuses, teadustegevuses ega eraaedades kasutatavat paljundusmaterjali. See tähendab, et eraisikud saavad jätkata taimse materjali ostmist ja nende seemnete müümist väikestes kogustes," sõnas Digryte.
Eelnõu puudutab Digryte sõnul ainult paljundusmaterjali tootmist ja müüki ehk turustamist. "Uudse nõudena kehtestatakse ka seemne- ja seemnekartuli tootjatele enesekontrolli nõuded, mis siiani kehtisid vaid köögiviljakultuuride ja puuvilja- ning marjakultuuride tootmise korral."
Taimed peavad ka praegu olema registreeritud
Digryte kinnitusel ei tohi ka hetkel kehtiva taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse kohaselt turustada sorte, mida pole võetud ühtsesse põllu- või köögiviljakultuuride sordilehte või mida puuvilja- ja marjakultuuride korral pole registreeritud.
"Kõik sordid, mida soovitakse turustada, peavad praegu olema võetud Eesti sordilehte ning seeläbi ka automaatselt Euroopa Liidu põllu- ja köögiviljakultuuride sordilehte. Eesti kasutatavate sortidega siinkohal praktiliselt probleemi ei ole, nad on vastavates registrites juba registreeritud," rahustas Digryte.
Euroopa Liidu kogu põllukultuuride sordilehes on 2012. aasta lõpuseisuga umbes 19 500 sorti, millest Eestis on registreeritud 81 sorti. Köögiviljakultuuride sordilehes on registreeritud 18 500 sorti, millest Eesti sordilehes 22 sorti.
"Mõlemad Euroopa Liidu sordilehed koosnevad liikmesriikide sordilehtedest, kaasa arvatud Eesti sordilehte võetud sortidest. Lisaks on põllukultuuride sordilehte registreeritud viis geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sorti. Neid geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sorte võib ka turustada."
Digryte lisas, et Euroopa Komisjoni esindaja sõnul tehakse uues eelnõus erandid nn nišitoodete turustamisele ning võimaldatakse turustada väikepakendites registreerimata sorte.
Arutelu täna tutvustatud eelnõu üle alles algab
Eelnõu esitati täna ametlikult liikmesriikidele esimeseks aruteluks. "Seega saab Eesti ametliku seisukoha eelnõu osas võtta, kui eelnõu on avaldatud ja selle lõpliku sisuga on olnud võimalus tutvuda," sõnas Digryte. "Kindlasti on komisjoni poolt tegemist kompromissettepanekuga."
Eelnõu eelmise versiooni kohta, mis saadeti tutvumiseks möödunud aasta 29. juunil, on Eesti saanud esitada oma täpsustavad küsimused DG SANCO-le. Enne küsimuste esitamist kohtus ministeerium põllumajandusameti, põllumajandusuuringute keskuse ja ka MTÜ Seemneliiduga.
Nüüd aga algavad arutelud Euroopa Nõukogu töögruppides ja seejärel ka põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus ja Euroopa Parlamendis.
