Samas tahe võita on suur ja kindel ning võit on justkui loomulik ja harjumuspärane, lisas Mäggi.

"Absoluutset tippvormi ei suuda elu lõpuni säilitada siiski mitte keegi – väsimus, vanus, noored talendid ja palju muud tegurid teevad oma töö. Alati tuleb hinnata reaalset olukorda, mitte langeda “prestiiži” (loe: eneseimetlusega kaasnevase enesehaletsusse, et “keegi ei mõista mind”) või depressiooni (loe: kõik on ebaõiglased)," ütles Mäggi Reformierakonna skandaale ning katastroofiliselt langenud toetust kommenteerides.

Kui analüüsida kriisis tehtud vigu, oleks Mäggi sõnul väga lihtsameelne väita, et pärast ründavat artiklit (või kutset uurija juurde või...) oleks pidanud mitte ainult justiitsmister, vaid kogu valitsus tagasi astuma. "Poliitikule solvumine ei sobi. Meil on olnud kümneid skandaale ning sageli et teki need mitte sellepärast, et midagi ujus “kogemata” välja, vaid et mõni huvitatud pool ujutas kõik kohad talle kasuliku infoga talle sobiva nurga alt üle. Esimesele püssipaugule ei saa vastata alla andmisega."

Skandaali põhjuseks meestevahelised muutunud suhted

Enamasti on vead tehtud palju varem, kui arvatakse, et nad tehti. "Rahastamisküsitavused ulatuvad aega, mil Reformerakond nautis hiilgavat populaarsust ja võttis riigikogu valimistelt taaskord puhta kulla. See, mida me täna näeme, on ammu-ammu tehtud sammude tulemus. Ning kindlasti ei ole siin ainult põhjuseks “must raha”, vaid ka inimestevahelised konfliktid ja ebaõnnestunud suhted. Poliitikud peavad eriti sisetülidest eemale hoidma. Pumppüssiskandaal tekkis seepärast, et meestevahelised suhted muutusid. Ega ka praegusel skandaalil muud sisulist põhjust ei ole."

Skandaalide esilekutsumine on tavaline sõjataktika. Iisrael võib olla tugev ja enda meelest õige, aga Hamasi rünnakud põhjustavad varalise kahju kõrval ka maine kahju. Ja omamoodi õigus on ka Hamasil. Hitler ründas Venemaad ootamatult – vaatamata MRP-le, millega muuhulgas meid Venemaale kinkis. Kõige mõjusamad ründed on ikka n-ö omade poolt (kes on omad paistnud) ja nende vastu on kõige vähem rohtu. Reformierakond on suutnud lähiringi kodustada, kuid nüüd libastusid nemadki, selgitas Mäggi. Keskerakonnas ja IRLis on kodusõda sagedamini ette tulnud.

Kui ainult kommunikatsiooni analüüsida ja tagantjärgi tark olla, siis kunagi ei saa eeldada, et “vaenlane” on nõrk ja abitu. Eesti Vabariik suutis Vabadussõjas Venemaalt iseseisvuse kätte võidelda. Koolipoisid võivad palju korda saata, kui nad on motiveeritud. See oli Reformierakonna valearvestus.

Mäggi ütles, et avaliku elu tegelane (isik, kes on ennast oma elu ja tegevusega pannud avalikkuse ette) peab silmas pidama, et reeglina elatakse tema peal välja ka ründaja isiklikud ängid. Avaliku elu tegelane – eriti minister ja peaminister – peavad mõjuma sümpaatselt isegi siis, kui nad väljendavad rahulolematust ning on “täiesti endast väljas”. Sellega on Eesti poliitikas vist ainsana hakkama saanud Mart Siimann - kui raskekahurväest rääkida.

"Run, Kristen, run!"

Avalikkuse jaoks ei loe, kas ministril on õigus või mitte. Avalikkuse agressiivne osa tahab kõik nõiad ära põletada, varastel sõrmed otsast raiuda, valetajatel keele suust rebida – sealjuures ise seda kõike tehes, nagu tõestas Bill Clintoni ja Monica Lewinsky juhtum (Bill ei tohtinud valetada ja võõra naisega vallatleda, aga rahva jaoks ei ole see probleem – “jumalatele” on teised standardid).

Väga tihti on kõige kasulikum strateegia, mida Forrest Campile soovitas sõbratar Jenny: “Run, Forrest, run!” Teisisõnu, kui Sind kamp poisse kividega loobib, on kavalam minema joosta – nii kiiresti kui saab. Kristen Michal sai ikka kõvasti klohmida, enne kui taipas eest ära joosta. Forrest sai kamba vastu just joostes. Poisina saamatu Forresti jaoks algas sellest jooksust muljetavaldav edulugu.