Leo Kunnas: suhete parandamine idanaabriga sõltub Venemaa tahtest

ETV tänaõhtusesse välispoliitika ja julgeoleku teemalisse valimissaatesse kutsutud poliitikutega väitleb Delfis sõltumatu üksikkandidaat Leo Kunnas, keda ringhäälingunõukogu stuudiodebatis osalema ei lubanud.

"Viisavabadust Venemaaga ei ole mõistlik kehtestada enne, kui Venemaa on muutunud demokraatlikuks riigiks ning jagu saanud organiseeritud kuritegevusest," vastas Kunnas küsimusele, kuida suhtuda viisavabadusse Venemaaga.

Küsimusele, mida arvata naiste ajateenistusest, vastas Kunnas, et kõigepealt tuleks saavutada, et kõik vaimselt ja füüsiliselt terved mehed hakkaksid riiki teenima. "Naiste kohustuslik ajateenistus ei ole Eesti tingimustes põhjendatud," ütles ta.

Tema sõnul on Eesti olnud viis aastat ilma kaitseplaanita. "See olukord oli täiesti skisofreeniline. On väga positiivne, et see küsimus on nüüd lõpuks lahendatud. Nüüd on aeg harjutada plaanide rakendamist."

Meie välis- ja julgeolekupoliitika on mugavustsoonis

Kunnas väitis, et Eesti välispoliitika on mugavustsoonis. "Hannes Toomsalul ja Erik-Niiles Krossil on õigus."

"Julgeolekupoliitikas ei ole mugavustsoonis olekuks põhjust. Enamik NATO Euroopa liitlasi on vähendanud ja vähendavad järjekindlalt oma kaitsekulutusi ning sõjavägesid. USA tõmbab oma maaväed Euroopast aastaks 2015 sisuliselt välja," põhjendas Kunnas.

Küsimusele Eesti-Vene suhetest ning piirilepingu ratifitseerimisest vastas Kunnas, et Eesti ja Venemaa suhete parandamine sõltub eelkõige Vene poole tahtest.

On fakt, et Venemaa on harjutanud Balti riikide ründamist

"Ükski julgeolekuasutus ei julgeks ennustada Venemaa tulevikku kaugemale kui viis aastat ette. Kõik pikemale ajavahemikule suunatud prognoosid läheksid paratamatult astroloogia või hiromantia valdkonda," selgitas Kunnas. Ta rõhutas, et Mistralide müük Venemaale on julgeolekurisk.

"Venemaa ei ole oma Leningradi sõjaväeringkonnas olevaid vägesid vähendanud. Meie idanaaber on mitmel õppustel harjutanud Balti riikide ründamist," ütles ta, lisades, et need on faktid, millega tuleb arvestada.

Ajateenistus või palgaarmee?

Reformierakond on taotlenud ja taotleb jätkuvalt palgaarmeele üleminekut (hiiliv üleminek).

Kaitseminister Aaviksoo (IRL) ametiajal on ajateenistus suurenenud ühe kuuendiku võrra (2650-lt kutsealuselt aastal 2007 3150-ni käesoleval aastal).Sõjaaja kaitsejõud on suurenenud 16 000-lt mehelt 41 000 meheni.Tendents on täiesti vastupidine.

Tõenäoliselt on Reformierakond saanud julgustust sellest, et Saksamaa ja Rootsi on loobunud ajateenistusest ning NATOs on Baltikumi kaitseplaani lõpuks valmis saanud, sõnas Kunnas.

"Võime reaalajas näha, millise julgeolekuvaakumi Läti ja Leedu üleminek palgaarmeele on meie lõunanaabrite juures tekitanud." 

Eestlased Afganistanis

Kunnas ütles, et president Obama tegi vea, kui ütles Afganistani sõja osas välja konkreetse tähtaja (2014). "Talibani sissid on öelnud, et teil on kellad, meil on aeg," sõnas Kunnas.

Koalitsiooni sõjalise kampaania raskuskese Afganistanis on kohaliku valitsuse tugevus ja usaldusväärsus. Karzai valitsus ei ole seda ega teist.

Kunnas tunnustas ETV valimisstuudios esinenud Hannes Toomsalu. "Tubli, Hannes! Tõid probleemid välja. Peame saavutama selle, et haavatasaamise tagajärjel invaliidistunud kaitseväelaste pension seotaks kaitseväelaste pensioniga ning sõjast naasnud võitlejad ei jääks iseenda hooleks."

Eesti välis- ja julgeolekupoliitilise kredibiilsuse aluseks on meie sõdurite elud ja veri, mis on Iraagis ja Afganistanis valatud, mitte miski muu. Peaksime oskama seda rohkem hinnata, ütles Kunnas.

Stuudios väitlesid Reformierakonda kuuluv välisminister Urmas Paet, sotsiaaldemokraat Marianne Mikko, IRLi kaitseminister Jaak Aaviksoo, keskerakondlane Enn Eesmaa, Andres Toome, roheliste nimekirjas kandideeriv Eerik-Niiles Kross, Vene Erakond Eestis liige Juri Zhuravljov, Rahvaliidu nimekirjas kandideeriv Hannes Toomsalu ja Iseseisvuspartei esindaja Kalju Mätik.