“Naisteühenduste lähenemine on äärmiselt kitsarinnaline ning ebaaus,” sõnas justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt pressiesindaja vahendusel. “Justiitsministeerium on koostanud arengukava, mille eesmärgiks on kaitsta kõiki haavatavaid sihtrühmi — pere- ja lähisuhtevägivalla ohvreid, inimkaubanduse ohvreid, alaealisi — ning ennetada alaealiste kuritegevust.”

Söödi sõnul räägitakse arengukavas perevägivallast, mitte naistevastasest vägivallast, sest selle ohvriks võivad lisaks naistele langeda ka lapsed ning mehed. “Justiitsministeerium tegeleb kuritegude ennetamisega, mitte soolise võrdõiguslikkuse küsimusega. Meie eesmärk on võidelda vägivallaga, sõltumata sellest, kas ohvriks on naine, mees või laps. Samuti ei pea me otstarbekaks koostada kahte eraldi strateegiat — ühte naiste ja teist muu vägivalla kohta.”

Justiitsministeerium leiab, et üks terviklik arengukava, mis tegeleb sellega, et vähem inimesi satuks nii kuritegelikule teele kui ka kurjategijate ohvriks, sõltumata nende soost ja vanusest, on parem kui mitu erinevat.

“Ka mõttekeskus Praxis ja riigikantselei on leidnud, et Eestis on liiga palju arengukavasid, millega kaasneb palju bürokraatiat, dubleerimist ning millest riigil puudub ülevaade,” lisas Sööt. “Ohvritele ei ole vaja arengukavade aruandeid, vaid reaalset abi, varjupaiku, psühholoogilist nõustamist jms.”

Vägivallavastane arengukava näeb ette mitmeid meetmeid perevägivalla ennetamiseks ning ohvriabi parandamiseks. “Alustame sellest, et lepime lõpuks kokku, kes millisel ajahetkel ja kuidas perevägivalla ohvrite ja vägivallatsejatega tegeleb, loome rehabilitatsiooniprogrammid vägivallatsejatele ning koolitame ohvrite ja vägivallatsejatega kokkupuutuvaid spetsialiste,” tõi Sööt mõned näited.