Lepp: Savisaare-film piilub eestlase psüühe salasoppidesse
“Film võib olla emotsioon, võib olla fakt, võib olla teade, võib olla unistus, võib olla poliitika, aga ta peab olema huvitav. Üritan siis mõelda nii huvitavalt kui oskan,” vastas Lepp Delfi küsimusele, kuivõrd emotsionaalselt ta nii suure projekti valmimisse suhtub.
Lepa kinnitusel on tegu portreefilmiga Edgar Savisaarest kui inimesest. “Taustaks galerii Eesti poliitikamaastiku kirevast seltskonnast, kuumast õhkkonnast, dramaatilistest pööretest ja kannapöörestest, vaenlastest ja sõpradest.”
“Savisaar on pildil. Ta pole sealt kunagi ära olnud. Ilma Savisaareta ei toimu meie poliitikaelus midagi,” nentis Lepp.
“Jaan Ruus kirjutas sügisel Eesti Ekspressis, et iga filmirežissööri unistus oleks teha film Savisaarest. Selleks hetkeks oli mul juba filmi idee olemas. Palusin Ruusi tulevase filmi toimetajaks. Ta oli nõus. Ilmselt kasutame filmis ka animeeritud lõike, mis põhinevad Jaan Ruusi fantaasiatel, kes võiks olla Edgar Savisaar,” kirjeldas Lepp valmivat filmiprojekti.
“Film võiks olla ehitatud küsimustele-vastustele. Püstitame teesi ja proovime seda tõestada. Või otsime müüte ning püüame neid kummutada. Film ei otsi vastust vaid ja lihtsalt Savisaare fenomenile. Film piilub eestlase psüühe salasoppidesse,” lisas Lepp.
Stsenariste saab filmil olema mitu. Koostööd lubab Lepp teha kindlasti Mati Talvikuga. “Pöördun inimeste poole, kes sooviksid filmis jagada oma mälestusi seoses Edgar Savisaarega, kellel on midagi huvitavat meenutada või kellel on haruldasi fotosid, videosid,” lisas Lepp, kes ootab võimalikke kaastöid meiliaadressil toomas@lepp.ee.
Segastes olukordades on nupp Savisaare käes
Lepp tunnistas, et olulist rolli mängis filmi kallale asumises ka see, et ta on Savisaarega oma televisioonitöös jõudnud pika aja jooksul ning ajalooliste sündmuste käigus kokku puutuda.
“80-ndate lõpul, Eesti Televisioonis töötades — olin siis meelelahutussaadete peatoimetaja — sain ETV tollase juhtkonna vastuseisule vaatamata eetrisse mitmeid Rahvarindega seotud materjale. 1989. aastal Rootsis, kui Mati Talvikuga koos tegime saatesarja väliseestlastest, siis avanes meil võimalus osa saada Savisaare legendaarsest Rootsi visiidist. Nägin, millist autoriteeti Savisaar oma kolleegide hulgas omas,” meenutas Lepp.
“Kui 1988. aasta 17. septembril toimus Rahvarinde üritus “Eestimaa laul”, keeldus ETV juhtkond seda eetrisse lubamast. Siis rentisime tollase Infofilmi asutaja, varalahkunud kolleeg Tiit Rammo eestvõtmisel ETV enda ülekandebussi ning salvestasime kogu ürituse. Nägin millise kire ning organisaatoritalendiga Edgar Savisaar sündmusi vedas. Aasta hiljem juhtis Savisaar juba Balti keti tegemist — paljud ei uskunud, et see teoks saab. Savisaare järgi joondusid aga lätlased ja leedulased. Leedus tekkis Sajudis, Lätis Tautas fronte, Eestis Rahvarinne. See viis sõltumatuse ja vabaduse saabumiseni — Savisaare valitsuse ajal. Dramaatikat oli palju. Savisaarele see sobib, segastes olukordades on nupp tema käes,” jätkas produtsent.
“Küsisin hiljuti Toomas Alatalult, kuidas tema Edgar Savisaart iseloomustaks. Alatalu vastas, et Savisaar on nagu Arafat — 20 aastat tagasi soovisid kõik juudid teda tappa, aga nüüd 20 aastat hiljem hääletasid kõik juudid Arafati poolt,” tõi Lepp näite.
Filmi toetatakse eraannetustest
“Olen esitanud taotluse Eesti Kultuurkapitalile, aga ega keegi ju ei usu, et sealt Edgar Savisaare filmi toetatakse. Seal toetatakse kindlat politiilist joont. Kindlasti ei kuulu Edgar Savisaar audiovisuaalse kapitali nõukogu lemmikute hulka,” avas Lepp filmi rahastamise tagamaid.
“Olen palunud mõningaid ärimeestest sõpru filmi tegemist toetada. Nad on seda lubanud. Film sünnib eraannetuste kaasabil,” tunnistas Lepp.
Kuidas portreteeritav ise filmitegemisse suhtub?
“Kui Edgar Savisaarele esimest korda suve algul ideest rääkisin, siis oli see talle ootamatu. Igatahes kohe jah-vastust ma ei saanud,” sõnas Lepp. “Paar kuud hiljem, kui filmisin Eesti esimese valitsuse liikmete taaskohtumist, andis Edgar Savisaar põhimõttelise nõusoleku.”
