"Samuti on tervitatav, et NATO liikmesriigid jõudsid selles küsimuses siiski konsensusele," ütles Mikser Delfile, kuid rõhutas, et ilmselt peab Rasmussen tulevikus pöörama erilist tähelepanu Türgile, kes tema kandiatuurile algselt vastu oli.

Senise Taani peaministri head isiklikud suhted Eesti ja Eesti poliitikutega tulevad Mikseri sõnul küll kasuks, kuid tuleb meeles pidada, et NATO on oma olemuselt organisatsioon, kus kõigil on võrdne võimalus otsuseid mõjutada ning see võimalus on pärast ühinemist olnud kogu aeg ka Eestil. "Ka senine peasekretär Jaap de Hoop Scheffer on olnud Eesti jaoks väga hea partner," lisas Mikser.

Küsimusele, kas tulevikus võiks ka mõni Ida-Euroopat esindav poliitik NATO peasekretäriks tõusta, vastas Mikser, et peab seda sobiva kandidaadi olemasolul täiesti võimalikuks. "Samas ei tasu selle Lääne ja Ida vastandamisele niivõrd suurt tähelepanu pöörata," selgitas endine kaitseminister. "Esiteks on NATO pärast rajamist mitu korda laienenud ja on tegelikult keeruline tõmmata seda joont, mis jagaks kaheks vanad ja uued liikmed. Kuigi suured riigid on ikka suured riigid ning seetõttu on neil ka sobivaid kandidaate rohkem võtta."

"Põhimõtteliselt on kõik selles küsimuses võrdsed. Ka meie, kui me suudame sobiva kandidaadi välja käia," sõnas Mikser lõpetuseks.