Põud võib panna põntsu põllumajandusele
“Et 400 tonni silo teha, tuli 200 ha põldu üle käia,” kirjeldas hetkeseisu teine Hiiumaa põllumees Sulev Matto ja lisas, et mõtleb tõsiselt minna küsima oma kindlustusseltsist IF Kindlustus saagikindlustust.
Mattol pole kahjuks mõtet kindlustusseltsi ust kulutada, sest ei IF Kindlustus ega ka ükski teine kindlustusselts saagikindlustust ei paku. “Eesti väiksust arvestades saab saagikindlustus hästi toimida vaid kohustusliku kindlustusliigina, kus kõik põllumehed kindlustavad oma saagi ja kogutud kindlustusmaksed moodustavad piisava fondi kahjude hüvitamiseks,” ütles IF Kindlustuse Balti vanemtootejuht Merko Kimsto.
Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse liige Andres Piirsalu ütles, et varem on mõned seltsid seda toodet pakkunud, kuid kindlustusseltsidele väljamakseid tuli rohkem, kui oli maksetest kogunenud fondisumma.
“Lõpetasime saagikindlustuse pakkumise 2004. aastal, sest selle vastu tundis aastas huvi vaid 25 põllupidajat,” ütles Ergo kindlustusdirektor Sven Freiberg. “Nii ei tekkinud kindlustuseks vajalikku kriitilist mahtu.”
Nii Freiberg kui ka Piirsalu toetasid IF Kindlustuse mõtet, et ainuvõimalus saagikindlustuse käivitamiseks on muuta see põllupidajaile kohustuslikuks.
Põllumajandusministri hiljutise määruse alusel saaksid põllumehed sellest aastast kuni 80 protsendi ulatuses kindlustustoetust. “Looduskahju hüvitamist riigikassast, nagu see varem on olnud, pole lubatud Euroopa Liidu reeglite järgi maksta,” selgitas põllumajandusministeeriumi peaspetsialist Urve Valdmaa.
“Esialgu on meil äraootav seisund: kui nädala jooksul vihma ei tule, on põuakahjud pöördumatud,” lausus Võrumaa talupidaja Andres Soots üleeile. Viimasel paari päeval on üle Eesti hoovihma tulnud, aga seda on kõrbekuivale maale vähe.
Lääne-Virumaal Viru-Nigulas suurtalu pidava Olav Kreeni sõnul on tema põldudel kõige janusemad raps ja taliviljad. “Taliviljad on juba nii suured, et neil on veevaru otsas, kuid rapsi juurestik pole veel nii sügavale jõudnud, et veevaru kätte saada,” kirjeldas ta. “Rukkiga on kehvem, talinisu suudaks veel tera suuremaks kasvatada.” Üleeile sadas Kreeni põldudele esimene hoovihm koos rahega maha.
Harjumaal Kiltsimäe mahetalu pidav Maria Lill laiutas lagedatel põldudel käsi. “Porgand, kurk ja suvikõrvits pole tärganudki, maakirbud hakkasid vohama, kaalikaseemne peame uuesti panema, sest ettekasvatatud taimed on surnud,” loetles keskkonnalase magistrikraadiga taluperenaine. “Kartulil pole aga viga.”
