SUVEKS TÖÖLE: Julia Alexandra: "Töökaaslased? Kolleegid? Kaastöötajad? Ei, pere"



Kogu SEB turundus- ja kommunikatsioonitiim
Kogu SEB turundus- ja kommunikatsioonitiimFoto: erakogu

Varsti on mul kaks kuud täis saamas SEB Pangas ning töökaaslased on mulle justkui teiseks pereks saanud. Hommikul sisse kõndides hüütakse naeratus näol "TSAU", õhtul ära minnes "mõnusat trenni, näeme homme!"

Need inimesed on mulle nii kalliks saanud selle väikse aja jooksul, et hetkeseisuga ei kujuta ma suve lõppu ega nende juurest ära minemist ettegi. Nad võtavad mind kui osa oma tiimist, mis on minu jaoks kõige tähtsam kogu selle töö juures.

Tulles SEB-sse ei teadnud ma, mida töökaaslastest oodata. Ent juba esimesel päeval, esimesel koosolekul tuli jutuks tiimiüritus, milleks oli minek töökaaslase juurde burgeriõhtule. Minu suureks üllatuseks pöörduti kohe minu poole küsimusega, et kas mul on see õhtu vaba ning kas sooviksin ka nendega liituda. Olin nii erevil, et ütlesin kohe "JAH!" See tekitas minus tunde, et vahet ei olnud, kas ma olin seal 30 minutit või 30 aastat töötanud, nad võtsid mind juba omaks.

Meil on kontoris hierarhia nagu ikka – igaühel on oma juht, kelle poole ta pöördub suurte ja väikeste muredega. Mis selle eriti ägedaks teeb, on see, et meil on iga esmaspäev koosolek, kus räägitakse millega keegi järgneva nädala jooksul tegelema hakkab. Selleks, et juhil oleks ka pidev ülevaade kõigest toimuvast. Ka minul on võimalik pöörduda nii enda juhendaja kui ka teiste poole, kui mul on abi või juhendamist vaja.

Seotud lood:

Minu töökaaslased on ühtlasi mu kõige suuremad fännid. Selle kahe kuu jooksul on nad võtnud minu spordiala, cheerleadingu, tõsiselt arvesse ning lubanud mul sellega ka vajadusel tegeleda. Mulle on lubatud kodukontor teha, et saaks oma tiimiga harjutamas käia, laagrites osa võtta ning pidevalt küsitakse, kuidas mul sellega läheb.

Kui läksin möödunud nädalal Euroopa meistrivõistlustele, soovisid nad õnne ja elasid mulle läbi terve ürituse vältel kaasa. Ka siis, kui kuldmedaliga rõõmsalt kontorisse sammusin, oli neil ainult positiivne meel. Tänu sellele ei ole mul kordagi tekkinud tunne, et ma justkui raiskaks oma suve kontoris, laua taga istumas, vaid on andnud mulle tohutult hingamisruumi. Selle eest ei oska ma tänulikum olla ning väärtustan igat minutit tööl.

Loe veel

Ma olen ka endale häid sõpru siit leidnud, kellega saab igapäev nalja teha ning kellega ma tunnen, et ma võin olla mina ise. Olen saanud heast ja halvast nendega rääkida ning tunnen, et need inimesed on mind ka mingil määral positiivselt mõjutanud. Ma naudin igat hetke nendega and I wouldn’t have it any other way.