SUVEKS TÖÖLE | Julia: Käed ja jalad väsivad. Vahel hakkab paanika. Töö on poes väga raske
Tema äramineku tõttu läksid mõned veel ära ja paljud võtsid puhkuse ning meil jäi töötajaid puudu. Muidugi tulevad ka SOS töötajad, aga ka seda on vähe. Kõige selle tõttu on riiulitel vähe tooteid.
Tihti palutakse tulla tööle ning töötan ma kella poole ühest kuni õhtul kella üheksani. Vahepeal jään kauemaks. Kaotan lihtsalt terve päeva. Palavatel päevadel on palju kliente. Kuna me asume mere juures, mõjutab see seda veelgi rohkem. Umbes kell 16 lähvad ära naised, kes töötavad minuga ja see on õudne, kuna just siis, peale 16, tulevad inimesed rannast. Kusjuures nad kõik on näljased.
Mis on hea variant, kui tahta kiiresti süüa ning minna edasi päevitama ja ujuma? Ikka pitsa ja soe toit, mis ongi minu tööülesanne neile seda teha. Vahel ma lihtsalt ei jõua teha pitsat, hakkab paanika, inimesed pole rahul ja tekib segadus. Seisan nutu äärel.
Hea, kui inimesed tulevad ja nähes minu seisundit, püüavad kuidagi ergutada ja nalja teha. See aitab ja tõstab tuju. Aga on ka vastikuid kliente, kes peaaegu karjuvad su peale ühe liigse riisiterakese pärast karbis või paprika pärast pitsal.
Juhtub, et ei jätku tooteid pitsa jaoks või karpe, grillkotikesi. Koguaeg tuleb valvata pitsat, et ta ahjus ära ei kõrbeks. Nagu ma juba rääkisin, samal ajal pean pitsat valvates segama kuuma toitu ning samuti teenindama kalaosakonda, vahepeal lõigata arbuusi ja aidata klientidel vastata nende küsimustele või näidata, kus asub see, mida nad vajavad. Külmkapp läheb tihti katki ning tehnika jamab. Käed ja jalad väsivad, kiiresti kaotan kaalu. Töö, see on väga raske, eriti poes.
