Diabeeti põeb umbes 425 miljonit inimest üle kogu maailma (nagu võid aru saada, siis see on väga levinud haigus), kuid kõik inimesed ei ole haigusest sugugi teadlikud. Igaüks võib haigestuda diabeeti, kuid kuna tegemist on päriliku haigusega, on kõrgema riskiga need, kelle pereliikmete hulgas on juba haigusjuhtumeid olnud.

Teiste riskifaktorite hulgas on ülekaalulisus, suur kolesteroolisisaldus, kõrge vererõhk ja vähene füüsiline aktiivsus. Diabeeti haigestumise risk kasvab laste hulgas muutuva elustiili tõttu (ülekaalulisus, vähe füüsilist aktiivsust), kuid ka täiskasvanutel on risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti.

Diabeedi tõttu on veres liiga palju glükoosi (suhkrut). Inimkehal on vaja glükoosi, kuna see annab meile energiat ning glükoosi toodetakse meie kehas siis, kui seedetrakti ensüümid lagundavad süsivesikuid, mida tarbime toiduga. Glükoos vabaneb verre ning siis saavad alguse probleemid.

Insuliinihormoon, mida toodab pankreas, võimaldab veres oleval glükoosil siseneda rakkudesse, et anda kehale energiat. Pankreas tunnetab, millal glükoos siseneb vereringlusesse, ning vabastab õiges koguses insuliini, et glükoos saaks rakkudesse siseneda. Põdedes diabeeti, ei tooda keha insuliini üldse või ei toimi süsteem korralikult. Selle asemel, et glükoosi kasutataks rakkudes energia jaoks, hakkab see veres kogunema, tekitades tõsiseid probleeme.

Diabeedi või diabeedieelse seisundi diagnoosimiseks saab teha teste. Ühe variandina tehakse pärast lühikest paastumist vere glükoositest. Kui glükoosisisaldus veres ulatub 100 mg/dL-ni (milligrammi detsiliitri kohta), tähendab see diabeedieelset seisundit ning 126 mg/dL tähendab tavaliselt diabeeti. Suhkru kogunemine veres, eriti siis, kui sümptomeid ignoreeritakse liiga kaua, võib tuua kaasa tõsiseid terviseprobleeme.

Tagamaks, et haigus ei edeneks kaugemale, pead oskama diabeedi sümptomeid ära tunda kohe, kui need tekivad. Kui märkad järgnevaid haiguse märke, võiksid võtta ühendust arstiga ja rakendada ettevaatusabinõusid, eriti siis, kui sul on mõni levinud diabeedi riskifaktor.

1. Sage urineerimine
Neerud suunavad üleliigse glükoosi verest välja uriini kaudu, mistõttu on vaja sagedamini urineerida ning samuti on suurem risk haigestuda kuseteede nakkustesse. Kui märkad, et pead sagedamini tualettruumi külastama, eriti öösel – ole hoolikas ja jälgi muidki märke.

2. Suurem janu
Kui hakkad rohkem urineerima, siis kaotad tavapärasest rohkem vedelikke ning keha vedelikuvajadus suureneb. Seetõttu oled rohkem janune. Kui märkad, et oled janusem ja jood tavapärasest rohkem vedelikke, võib see olla 2. tüüpi diabeedi märk.

3. Pidev näljatunne
Kui kehas on insuliiniprobleemid, ei saa keha kasutada insuliini korralikult selleks, et aidata glükoosil rakkudesse jõuda. Pankreas üritab toota palju rohkem insuliini, et puudujääki kompenseerida, mistõttu on insuliinisisaldus kehas liiga suur. Liiga palju insuliini saadab ajule signaali, et kõht on tühi.

4. Sagedad nakkused
Kui vere glükoosisisaldus on suurem, arenevad kiiremini bakterid ja nakkused. Kui vere glükoosisisaldus ei ole kontrolli all, siis on diabeediga naistel suurem risk haigestuda mitmetesse haigustesse, nagu tupeseen ja muu taoline. Kui sa aga ei ole diabeedieelsest seisundist teadlik, on vere glükoosisisalduse kontrollimine võimatu.

5. Udune nägemine
Kui tekib kontrollimatu 2. tüüpi diabeet, muutub silmaläätse painduvus, seega peavad silmalihased fookustamiseks rohkem tööd tegema. Selle põhjuseks on vere glükoosisisalduse kiire muutumine – suurest väikeseks või väikesest suureks – ning silmalihased ei suuda nii kiiresti kohaneda. Udune nägemine on üks varajastest 2. tüüpi diabeedi ohumärkidest.

Jaga
Kommentaarid