VARIVALITSUS | Indrek Nuume: hoiame populistid pensionifondidest eemal!

 (41)
Euro
EuroFoto: Ilmar Saabas

Kui ma loen taas päevakorda tekkinud pensionisammaste ära kaotamise artikleid, siis hakkab mul sees keerama.

Usun, et avalikkusele on juba teada Eesti 200 seisukoht, et pensionifondid tuleb tuua Eesti majanduse teenistusse. Proovin antud artiklis põhjalikumalt vastata küsimusetele, miks on pensionitega seotud poliitilised otsused tervikliku majanduspoliitika ja tulevaste pensionäride seisukohalt väga olulised.

Üks keskseid eesmärke, mis on otseses seoses pensionifondide poolt tehtavate omakapitali investeeringutega, on Eesti ettevõtete kapitalibaasi tugevdamine. Eesti ettevõtete konkurentsivõime rahvusvaheliselt on madal eeskätt ettevõtete suurusest tulenevalt. Selleks, et Eesti kapital kasvaks ja et Eesti ettevõtete heaks töötaks rohkem inimesi väljaspool Eestit on vajalik investeerida teistes riikides asuvate ettevõtete omandamisse. Seeläbi hajutab ettevõte ka riske ning ei sõltu enam ühel turul toimuvatest muudatustest nt teenuse- või tootmissisendi hindadest.

Puudus omakapitalist

Probleem seisneb täna selles, et Eesti ettevõtetele ei ole täiendava omakapitali kaasamise võimalused piisavad. Selleks, et finantseerida laienemist vajavad ettevõtted lisaks laenurahale ka täiendavat omakapitalil. Laenuraha pakuvad Eestis tegutsevad pangad ning ettevõtete laenumaht kasvab 5-6% aastas ning laenukapital on hästi kättesaadav, pangad rahastavad ettevõtete äriplaane. Kuivõrd kõik plaanid eeldavad ka vajalikku omaosalust, siis puudu on just pikaajalisest omakapitalist.

Seotud lood:

Mida siinkohal annaks teha? Üks kindel meetod ettevõtete kapitalibaasi tugevdamiseks peitub pensionifondide poolt tehtavates investeeringutes. Pensionifondide eesmärgiks on pakkuda head tootlust, kuid hajutada riski tehes otsuseid tulevaste pensionäride huvides. Selleks, et pensionifondid investeeriks Eesti majandusse on vajalik nende motiveerimine, kuid mitte ainult.

Niisiis, meil tuleb võimestada Eesti ettevõtteid võimalusega kasutada pensionifondidesse kogunevaid vahendeid omakapitali kasvatamiseks. Meil on küll olemas erakapitalifondid, mis investeerivad start-up'idesse, kuid puudu on fondid, mis oleksid piisavalt suured, et investeerida juba nende ettevõtete omakapitalidesse, mis on näidanud, et äriplaan töötab ja vajavad laienemiseks täiendavat kapitali. Eestis tegutseva suurimaks erakapitalifondi suurus alla 100 mln euro jääb liiga väikeseks, et avaldada omapoolset mõju Eesti ettevõtete ambitsioonide realiseerimisele.

Märksa enam kümnendikust

Selleks, et olukorda muuta, tuleb luua järk-järgult motivatsiooni pensionifondide jaoks. See seisneks võimaluses võtta pensionifondidel otseinvesteeringutelt kõrgemat juhtimistasu, mille printsiip oleks sarnane otseinvesteerivate riskikapitalifondidega, sisaldades ka tänaseks riigi poolt ette pandud edukustasu. Nii oleks 5 aasta jooksul võimalik saavutada olukord, kus pensionifondide mahtudest jõuaks Eesti ettevõtetesse olulisel määral rohkem kui tänane 10-11%.

Üks küsimus on ka täna madal tööandjapensionite osakaal. 2017.a. lõpus panustas tööandjana oma töötajate pensionitesse 104 tööandjat kokku 2 022 töötaja eest. See on väga väike number. Olukord muutuks, kui vabatahtlike III samba maksete puhul kehtiks reegel, et kui tööandja panustab töötaja eest III sambasse, siis see vähendab panustatud summa ulatuses ettevõtte poolt tasutavat sotsiaalmaksu.

Pensionifondidele on ette heidetud madalat tootlust, kuid millegipärast on jäänud märkimata, et selle on põhjustanud riigipoolsed piirangud pensionifondide varaklassidele, kus ettevõtete aktsiatesse võisid investeerida üksnes aktsiafondid kuni 50% ulatuses. Lisaks oli probleem aastatel 2009-2011, mil riik peatas omapoolsed sissemaksed pensionisüsteemi. Need olid just aastad, mil investeeringute varaklassid olid osavad ja oleks taganud täiendava tootluse.

Loodusseaduse vastu ei saa

Riik tahtis madalamat riski ja sai ka madalama tootluse, sest risk ka tootlus on omavahel seotud. See on loodusseadus.

Loe veel

Tänane diskussiooni kese on liiga palju olnud mitte tootlusel, vaid sellel, kui palju võtavad fondid juhtimistasusid. Riigi poolt ettepandud muudatused võivad tekitada olukorra, kus tänastel otseinvesteeringutega tegelevatel meeskondadel lastakse minna ja kõik fondid muutuvad madalate juhtimistasudega fondideks, mis Eesti majandusse ei investeeri. Indeksfondidest ei ole kasu Eesti ettevõtetele, sest nad ei hakka kunagi Eesti ettevõtetesse investeerima.

II samba pensionifondide seederlik ära kaotamine, kogutud raha riigistamine ja Eesti majanduse ambitsiooniks aluseks olevate vajalike vahendite ära nullimine on kuritegelik Eesti majandusarengule. Ei ole olemas valikut, et inimesed saavad valida üksnes laste sündimise ja II pensionisamba vahel ja muid valikuid ei ole. See konstruktsioon on koopainimesekult jabur. Solidaarsuse sildi all sündimuse suurendamise võluvits ei teki kogutud pensionifondide vahendeid inimestelt ära võttes. Meil on vaja, et lapsi oleks rohkem, ent ka Eesti majandusse panustavaid pensionifonde.

Täna on pensionifondide mandaat ühesugune, aga me võiks eristada Eestisse investeerimise ja leppida kokku, kui suur osa vahenditest võiks olla Eestisse paigutatud. Tänane osakaal on selgelt liiga väike.

Kokkuvõttes võib öelda seda, et see, kuidas me pensionifondidega seotud poliitikat kujundame, on oluline nii Eesti majanduse pikaaegses arendamises, kui ka Eesti pensionäride pikaaegses heaolus. See on väikese riigi jaoks strateegiline majandusvaldkond, mida peab võtma äärmiselt tõsiselt ja hoidma sellest populistid võimalikult kaugel.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare