Reinsalu leiab, et praeguse Tallinna volikogu liikmete arvu juures on linnaosad esindatud proportsionaalsemalt, kui 63 koha puhul nagu Kõlvart välja on pakkunud.

"Kõlvart teab suurepäraselt, et volikogu koosseisu vähendamine ei võimalda lihtsalt matemaatiliselt tagada proportsionaalsust ülelinnalise nimekirja abil, mis oli volikogu suuruse muutmise ainuke ajend," leidis Reinsalu.

Reinsalu leiab, et linna peaks valitsema linnaosapõhiselt, nii et igast linnaosast valitaks kaks esindajat. See tähendab, et 17 000 elanikku Pirita linnaosas saaks valida kaks esindajat ja ainult kaks esindajat saaks valida ka 115 000 elanikku Lasnamäel. Reinsalu arvates toetaks see paremini rohujuure tasandil demokraatiat, sest annaks kogukondadele Tallinnas rohkem otsustusõigust.

"Tänase 79 liikmelise volikogu asemel valiks linnaosade esinduskogud igaüks 2 raehärrat, kes moodustaksid ülelinnalise esinduskogu," pakub Reinsalu välja. "Ajaloolises Tallinna raes oli umbes samapalju, 18 liiget. Sellise volikogu ülalpidamiseks polekski vaja eraldi suurt maja koos kontoriga, vaid ajaloolise traditsiooni huvides saaksid nad koguneda raekojas, valida linnapea ja paika panna linnaosade mandaadiga ülelinnalisi küsimusi."

Reinsalu leiab, et enamikku kohalikest küsimustest peaks otsustama linnaosade esinduskogud. "Pealinna juhtimise küsimus jäi muutmata haldusreformi ajal. Nüüd tuleb sellele otsa vaadata valitaval riigikogul, selles on Mihhail Kõlvartil õigus," ütles Reinsalu.

Tema arvates on pakutud mudel parem ka Tallinnat ümbritsevate omavalitsustega koostöö tarbeks. Üleüldse ei ole meie regioonis Reinsalu arvates investeeringute ja arenguvõime eest konkureerivaks jõuks mitte ainult niivõrd riigid kui just linnastupiirkonnad.