Tagatuba eetris: valijaid hakatakse püüdma lennujaamas, Tallinna sadamas ja praamidel

 (100)
Priit Vinkel
Priit VinkelFoto: Priit Simson

Riigi valimisteenistusel on riigikogu valimistel ees mõned ootamatud väljakutsed, mille jaoks läheb käiku tavapäratuid lahendusi.

Pühadevahelisel ajal tuli Delfi valimissaatesse külla riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel, kes rääkis, milliste küsimustega on pea kahe kuu pärast toimuvate valimiste vaates silmitsi hääletuse korraldajad. Arvestada tuleb mitme konkreetse muutujaga.

Valimisteenistus mõtleb juba praegu, kuidas ka omalt poolt püüda inimeste tähelepanu, et nad ikka kõik õigel ajal ja endale sobival viisil valima saada.

Ühelt poolt ei peaks olema kellelgi takistust oma hääle andmiseks riigikogu valimistel: „Eesti külluslik valimisviiside valik annab hea eelduse, et valijatel oleks võimalik välja tulla. Kümme päeva enne eelhääletamist algab valimisperiood nii paberil kui elektrooniliselt,“ rääkis Vinkel. „Mitmed omavalitsused eelhääletamise ajaks ettevalmistusi mobiilsete valimisjaoskondade avamiseks, mis lähevad ühel päeval ühte, teisel päeval teise kohta,“ mainis ta lahendusi.

Kuid seekord seisab valimisteenistus silmitsi olukorraga, kus paljude inimeste mõtted võivad valimiste kõige kuumemal ajal olla hoopis tähtsamate pereküsimuste juures. „Huvitav nüanss sel aastal on see, et valimispäeva eelne nädal on koolivaheaeg,“ seletas valimisteenistuse juht.

Seotud lood:

Seda arvestatakse ka valimiste eel korraldatavas laias kampaanias, mis kutsub inimesi valima. Valimisteenistus läheb oma sõnumitega seega kohtadesse, kus tavaliselt valimiste rõhutamist ei pruugi oodata. „Seetõttu on osa meie kampaaniast suunatud lennujaamale, Tallinna sadamale ja praamidele, et puhkusele minnes oldaks teadlikud hääletusvõimalustest või siis Eestisse tagasi jõudes saaks kiirelt-kiirelt veel seda teha,“ rääkis Vinkel Tagaotoa saates.

Aga sellega väljakutsed ei piirdu. 2. jaanuaril jõustub uus rahvastikuregistri seadus, mille üheks põhiliseks eesmärgiks on kohustada kõik Eesti elanikud lõpuks oma täpset aadressi riigile üles andma. See tähendab, et inimesed, kes seni on avaldanud riigile oma aadressi vaid elukohajärgse omavalitsuse täpsusega, võivad uuest aastast jääda ilma ligipääsust teenustele, mis on seotud aadressiga. Taolisel tallinlasel näiteks lõpetab roheline tasuta bussisõidu kaart kehtivuse jne. Ilma aadressi uuendamata ei pääse muuhulgas ka valimistele.

„See on suur väljakutse kohalikele omavalitsustele, kes peavad arvestuse korrektsuse eest hea seisma. Vaatame, kuidas uuel aastal selle teemaga läheb. Omavalitsused on juba väga palju tööd tehtud, et andmed saaksid korda,“ möönis Vinkel saates, et teema puudutab ka valijaid.

Tänaseks on aadressita inimeste arv siiski juba palju langenud, ent neid jätkub ikka veel. „See puudutab suurusjärgus 10 000 ja veidi peale inimest. Niipalju kui meile teada, siis väga paljud neist inimestest ei pruugi enam Eesti pinnal viibida, on jäänud aegunud andmed.“

Loe veel

Aga Vinkel jäi optimistlikuks, et inimesed jõuavad veel uuel aastal enne valimisi andmeid uuendada ning laheneb ka valimismure. „Kui palju see tegelikult inimesi mõjutab, näeme siis, kui seadus jõustub ja inimesed hakkavad teenuseid tarbima. Leiavad, et nende kohta pole kehtivat aadressi ja saavad ise selle olukorra kiiresti lahendada,“ rääkis ta.

Kuna kõiki lääneriikide viimaste aastate valimisi on tabanud suurema või vähemal määral mured seoses valeuudiste ja väärinfo levitamisega, siis avaldas valimisteenistus juba sügisel, et kavatseb tööle panna laiaulatusliku monitoormissüsteemi, et taolised tegevused Eesti valimiste suunal saaks varakult märgatud.

Valimisteenistuse juhi sõnul on süsteem nüüdseks töös. „Jah, monitooringusüsteem on katsetuste faasi läbinud ja juba töötab. Jälgime erinevaid tavameedia kanaleid, nii Eestis kui väljaspool. Samuti püüame jälgida sotsiaalmeediat, mis on aga palju raskem, sest sotsiaalmeedia haare on palju laiem, kui erinevad lahendused seda jälgida võimaldavad. Aga teeme kõik endast oleneva, et oleksime teadlikud, kui kuskil väärinfo või pahatahtlik valefaktide esitamine levima hakkavad. Ja oleme erinevate valdkondade vastutavate asutuste vahel tiheda koostöö käima pannud, kus saame vajadusel siis kiirelt reageerida,“ seletas ta.

Seni on läinud hästi: katseid Eesti valimisi pahatahtlikult mõjutada, pole Vinkeli sõnul veel märgatud. „Hetkel veel ei ole [midagi taolist leitud – R.P.]. Jälgime vaatame, väga palju infot tuleb sisse, jälgime ja analüüsime seda.“
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare