Riigikontroll poliitilisest mõjutamisest linnalehtedes: avalik raha on mõeldud kasutamiseks ainult avalikuks otstarbeks, mitte poliitreklaamideks

 (37)
Janar Holm
Janar HolmFoto: Hendrik Osula

Riigikontrolör Janar Holm vastas täna riigikogus Vabaerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele omavalitsuste infotegevuse kohta valimiseelsel ajal ehk sellele, kuidas kasutatakse linna- ja vallalehtedes maksumaksja raha.

Arupärijad soovisid teada, millised on konkreetsed soovitused, et vältida avaliku raha kuritarvitamist poliitilistes erahuvides ja milline on omavalitsuste valmisolek neid meetmeid kiirelt kasutada.

Holm selgitas, et Riigikontrolli auditis on välja toodud mitmeid soovitusi, mida kõik saavad aruandest lugeda. „Peamine on, et omavalitsused ise mõtleksid riskide maandamisele ja et mängureeglid lepitaks kokku kohapeal. Näiteks on ühe n-ö enesekontrolli võimalusena meie auditis soovitatud moodustada infolehtede juurde sõltumatu ja tasakaalustatud kolleegium, kes reeglite täitmist teatud korrapärasusega hindaks,“ ütles Holm. Ta lisas, et seda võimalust kasutatakse tegelikult omavalitsustes mitmel pool juba praegu. Välise kontrolliga tegeleb jätkuvalt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, praktikat koguneb seal üha enam, sh kohtulahendeid, mis on abiks ja käitumisjuhendiks.

Holmi sõnul on oma häiritust munitsipaalväljaannete ja erameedia konkureerimise üle reklaamituru kontekstis väljendanud ka Eesti Ajalehtede Liit. Riigikontrolli auditi käigus selgus, et 2017. aastal müüdi reklaami umbes pooltes valdade ja linnade infolehtedes, kuid nende reklaamitulud olid siiski pigem väikesed, jäädes enamasti ühe lehenumbri kohta 100 euro piiridesse. Üle 2000 euro reklaamitulu numbri kohta oli kahes lehes: Viimsi ja Rae valla lehes. „Kui vaadata aasta kogutulu, siis mõnes üksikus lehes oli see tõesti üle 40 000 euro, mis on näiteks maakonnalehe vaatest võttes juba märkimisväärne summa,“ hindas olukorda Holm. Ta viitas Eesti Ajalehtede Liidu hinnangule, et vääritu konkurentsi probleemi lahendaks seadusemuudatus, mis defineeriks väljaande, mida tehakse maksumaksja raha eest kohaliku infolehena ja mis keelaks seal tasulise reklaami, sh ostu-müügi reklaami avaldamise. „Riigikogu ei ole sellelaadseid piiranguid seni vajalikuks pidanud,“ märkis Holm.

Seotud lood:

Holm ütles, et Riigikontroll ei ole oma selles auditis käsitlenud pealinna spetsiifilisi teavituskulusid Tallinna Televisioonis ega PBKst saadete tellimise vastavust julgeolekupoliitiliste huvidega. „Nagu ma ka varem rõhutasin, on Riigikontrolli teemaks avaliku raha võimalik kasutamine erahuvides. Ja põhimõte, et avalikku raha saab kasutada üksnes avalikes huvides, kehtib sõltumata omavalitsusest ja tegevuse valdkonnast,“ märkis Holm. „Mul pole põhjust arvata, et Riigikontrolli sõnum poleks olnud asjasse puutuvatele isikutele ja organisatsoonidele mõistetav.“

Holm rõhutas, et iga omavalitsus peaks riskide maandamiseks looma oma reeglistiku, mille sisustamiseks oleme auditis toonud välja ka praktilisi ideid. „Usun, et ühiskonna, ajakirjanduse ja ka poliitikute tähelepanu probleemile on kõige mõistlikum viis, kuidas poliitilist kultuuri selles küsimuses kujundada,“ ütles Holm.