Poolt või vastu? Kõik parteid peale Keskerakonna tahavad ÜRO rändepakti avaldust parandada

 (190)
Riigikogu saal
Riigikogu saalFoto: Tiit Blaat

Tänaseks ootas riigikogu väliskomisjon parandusettepanekuid esmaspäeval hääletusele mineva ÜRO ränderaamistiku avalduse eelnõule muudatusettepanekuid. Neid laekus viielt fraktsioonilt.


Valitsuskriisi keerdkäikude tõttu osutus Keskerakonna, sotside ja Isamaa koalitsioon võimetuks ministrite kabinetis ÜRO ränderaamistiku toetamise küsimust otsustama. Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski lasi seepeale esitada hoopis riigikogule avalduse eelnõu, millega parlament väljendaks oma toetust maailmaorganisatsiooni deklaratsioonile.

Tänaseks on esialgsele tekstile laekunud viis muudatusettepanekut, milel suhtes väliskomisjon peab võtma seisukoha, kas need esmaspäeval enne avalduse enda hääletust suures saalis ka lauale panna.

Seotud lood:


Mida ettepanekud sisaldavad ja mis on nende taga?

Reformierakonna ettepanek:

Riiigkogu avalduse käekäik sõltub eelkõige Reformierakonna toetusest, sest valitsuse poole pealt toetavad seda vaid Keskerakond ja sotsid, kellel pole kahe peale aga riigikogus vajalikku enamust. Oravate ettepanek kõlab järgmiselt:

„Muuta avalduse teksti lõiku “Riigikogu rõhutab Globaalse Ränderaarmistiku toetamisel järgmisi põhimõtteid” ja sõnastada see järgmiselt: ,,Riigikogu rõhutab Globaalse Ränderaamistiku käsitlemisel järgmisi põhimõtteid” ning asendada avalduse teksti loik ,,Eesti Vabariigi Riigikogu toetab ÜRO Globaalse Ränderaamistiku vastuvõtmist” loiguga: ,,Riigikogu peab vajalikuks, et Vabariigi Valitsus otsustaks globaalse ränderaamistikuga liitumise üle arvestades käesolevas avalduses kirjeldatud põhimõtteid ning Vabariigi Valitsuse 22. märtsil 2018. aastal võetud seisukohti globaalse ränderaamistiku läbirääkimistel.”

Mida ettepanek tähendab?

Nagu oli ka Reformierakonna varasematest avaldustest välja lugeda, põrgataks see palli tagasi valitsusele ja läbi minemisel peaks valitsus uuesti tagasi tulema seisukoha võtmise juurde. Kuna Isamaa ministrid aga valitsuses seda küsimust blokeerivad, siis jätkuks patiseis. Reformierakonnale oleks see kasulik, sest näitaks Jüri Ratase valitsuse otsustusvõimetust. Välispoliitiliselt aga ei pruugi lahendust tulla.

Sotsiaaldemokraatide ettepanek:

Üllatuslikult on ka sotsiaaldemokraadid ise esitanud muudatusettepaneku. See kõlab järgmiselt:

Eelnõu teksti täiendatakse uue lausega (pärast lauset ,,Eesti Vabariigi Riigikogu toetab ÜRO Globaalse Ränderaamistiku vastuvõtmist.”) alljärgnevas sõnastuses: ,,Riigikogu on veendunud, et Vabariigi Valitsus korraldab Välissuhtlemisseaduse § 8 lg 1 p 12 alusel Riigikogu antud suuniste täitmise.”

Mida see ettepanek tähendab?

Loe veel

Selle täiendava lause alusel soovitakse nähtavasti vältida vaidlust valitsuses, kas isegi avalduse heakskiitmise korral oleks ikka välisministril või peaministril või mõnel diplomaadil õigus Marrakechi minna ja ränderaamistikku toetada. Selle lausega annaks riigikogu justkui otsese mandaadi minna mööda punnseisust valitsuses.

Isamaa ettepanek:

Isamaa on teatavasti ränderaamistiku toetamise vastu, seega soovivad nad välja vahetada terve algse eelnõu teksti.

,,Eesti Vabariik peab oluliseks teha rahvusvahelist koostööd rändevaldkonnas, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet, võidelda inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu.

Riigikogu peab vajalikuks rõhutada, et riikidel on suveräänne õigus kujundada oma rändepoliitikat ja seadusandlust.

Tulenevait sellest. et ÜRO Globaalne Ränderaamistik võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi rahvusvahelise tavaõiguse kujunemise läbi ning arvestades Eesti riigi ajaloolist tausta ja keerulist demograafilist olukorda, deklareerib Riigikogu käesolevaga järgmist:

- Eesti Vabariik ei ühine ÜRO Globaalse Ränderaamistiku heakskiitmisega Valitsustevahelisel Konverentsil;

- ÜRO Globaalne Ränderaamistik ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt Eesti Vabariigile siduv;

- ÜRO Globaalset Ränderaamistikku ei saa tolgendada opinio juris ‘ena (Õiguslikult kohustusliku käitumisena) ega riikide praktikana rahvusvahelise tavaõiguse või üldise õigusliku põhimõtte tuletamiseks; sel juhul deklareerib Eesti Vabariiki ennast persitent objector’ ina (järjepideva vastuseisjana);

- juhul, kui URO Globaalse Ränderaamistiku alusel tekib või võetakse vastu õigusnorme, rõhutame, et need õigusnormid ei tohiks olla rahvusvaheliselt siduvad

Mida ettepanek tähendab?

Siililegi selge – ÜRO Ränderaamistik jääks toeta

Vabaerakonna ettepanek:

Vabaerakonna juht Kaul Nurm on teatanud, et eelnõud ei toetata. Kuid riigikogu liikmest endise erakonna juhi muudatusettepanekud ehitavad kiriku keset küla.

Mitmete keeletehniliste paranduste hulgas on kaks tähtsamat:

1. Asendada avalduse eelnõu esimene lõik järgmise sõnastusega:
„ÜRO Globaalne Ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv liikmesriikide deklaratsioon, mis annab võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega. Samal ajal esitab raamistiku sõnastus põhjendamatu enesestmõistetavusega mitmeid subjektiivseid, rännet idealiseerivaid väärtushinnanguid, millega Riigikogu ei nõustu.“

9. Asendada avalduse eelnõu viimane lõik järgmise sõnastusega:
„Riigikogu peab vajalikuks, et Vabariigi Valitsus teeb otsuse globaalse ränderaamistikuga ühinemise või mitteühinemise kohta, võttes arvesse nii Riigikogu poolt käesolevas avalduses väljendatut kui ka valitsuse poolt 22. märtsil 2018 globaalse ränderaamistiku läbirääkimisteks kujundatud seisukohti.“

Mida see ettepanek tähendab?

Vabaerakonna ettepanekute läbiminemisel teeks riigikogu avalduse, et ei toeta ÜRO ränderaamistikku. Aga samas annaks valitsusele vabad käed otsustada, kas riigina Eesti sellega ühineb või mitte.

EKRE ettepanek:

EKRE on mõistagi Ränderaamistiku toetamisele igakülgselt vastu ja seega – nagu Isamaagi – pakub täiesti alternatiivset avaldust.

1. Muuta eelnõu pealkiri ja sõnastada see järgmiselt:
„Riigikogu avaldus „ÜRO Globaalse Rändepakti kohta““

2. Muuta eelnõu tekst ja sõnastada see järgmiselt:
“Eesti Vabariigi Riigikogu on jõudnud arusaamisele, et ÜRO Globaalse Rändepaktiga liitumine seab ohtu meie suveräänse otsustusõiguse ning sellega ühinemine piirab meie õigusi iseseisvalt ja täies ulatuses otsustada enda rändepoliitika üle.

Dokumendis deklareeritakse, et see on „mitte-õiguslikult siduv“, ehk teisisõnu see on siduv nii poliitiliselt kui moraalselt. Selles on mitmeid aspekte, mis omavad otsest mõju liikmesriikidelt oodatavale käitumisele.

Oleme seisukohal, et ÜRO Globaalne Rändepakt loob nn pehme õiguse läbi uusi õiguslikke norme ja selle käitumisjuhiste järgimine toob aja jooksul kaasa nende muutumise rahvusvahelise tavaõiguse osaks, mis muutuvad käitumisstandardiks ja kohustuslikeks normatiivideks riikidele.

Eesti Vabariik kuulutab ÜRO rändepakti sõnaselgelt rahvusvaheliselt mittesiduvaks.

Eesti Vabariik rõhutab, et tal on suveräänne õigus kujundada ise oma rändepoliitikat.

Eesti Vabariik ei nõustu uute käitumisstandardite ja migrantide kategooriate loomisega.
Eesti Vabariik ei võta kohustust avardada seaduslikke rändekanaleid.

Eesti Vabariigi Riigikogu ei toeta ÜRO Globaalse Rändepakti vastuvõtmist. Eesti Vabariik ei liitu seetõttu ÜRO rändepaktiga ning informeerib sellest kirjalikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.”

Mida see tähendab?

Lihtne vastus: Eesti ei toetaks selle avalduse vastuvõtmisel ÜRO raamistikku.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare