Esmakordselt lepiti ausa hääletamise põhimõtetes kokku 2005. aastal, kui Eesti valijatel avanes uudne võimalus hääletada Interneti vahendusel. Eesmärgiks oli ühiselt mõtestada e-hääletamise eripära võrreldes traditsioonilise hääletamisega ja tagada uue lahenduse tõrgeteta kasutuselevõtt. Põhimõtted sündisid E-riigi Akadeemia eestvõttel koostöös erakondadega.

Hiljem on põhimõtteid mitmel korral kaasajastatud, viimati toimus see enne eelmisi Riigikogu valimisi jaanuaris 2015. Siis väljendasid allkirjastamisega oma toetust põhimõtetele EKRE, IRL (nüüdne Isamaa), Reformierakond, Rohelised, Sotsiaaldemokraadid ja Vabaerakond.

„Käesoleva aasta Riigikogu valimistel kandideerivad mitmed uued erakonnad, kes samuti võiksid toetada ja oma tegevuses aluseks võtta ausa e-hääletamise põhimõtted. Ka Keskerakond, kes varem otsustas põhimõtete allkirjastamisest kõrvale jääda, on oodatud põhimõtetega ühinema,“ ütles E-riigi Akadeemia e-demokraatia vanemekspert Liia Hänni.

„Ausa e-hääletamise põhimõtete järgimine erakondade poolt aitab kaasa sellele, et valijad saaksid teha oma valiku vabalt ja segamatult ilma otsese poliitilise surveta. Lisaks kinnitatakse põhimõtetega ühinedes, et erakond ei sea parteipoliitilistel kaalutlustel kahtluse alla e-hääletamise tulemusi,“ lisas Liia Hänni.

Hänni sõnul on Vabariigi Valimiskomisjon e-hääletamise tehnilist lahendust ja korraldust pidevalt täiendanud, et tagada selle turvalisus ja läbipaistvus. „Meil puudub alus kahelda e-hääletuse tulemustes,“ kinnitas ta. Hänni sõnul on turvaliseks e-hääletamiseks oluline, et ka valija käituks vastutustundlikult ega annaks oma digitaalset identiteeti üle teisele isikule ning hääletaks kõrvaliste pilkude eest varjatult.

Elektroonilist hääletamist on korraldatud Eestis alates 2005. aastast. 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel hääletas interneti teel üle 30% valimisel osalenutest.