Tagatoa rändesaade | Lillelapselik või rassistlik lähenemine? Sõjapagulaste aitamise tuline väitlus Jaak Madisoni ja Raimond Kaljulaiu vahel

 (271)
Tagatoa rändesaade | Lillelapselik või rassistlik lähenemine? Sõjapagulaste aitamise tuline väitlus Jaak Madisoni ja Raimond Kaljulaiu vahel
Jaanus Lensment

Valimiste eelsetesse aruteludesse üritatakse süstida igasugu väiteid pagulaste hordidest. Delfi valimissaates arutasid Jaak Madison ja Raimond Kaljulaid, kas ning kuidas tuleks sõjapõgenikke Eestil abistada.

ÜRO ränderaamistiku toetamise tuliste vaidluste ajal levitati igasuguseid aluseta kuuldusi kohe saabuvatest miljonitest pagulastest, jättes kõrvale küsimuse, mida siis teha ja kuidas peaks probleemi lahendama. EKRE riigikogu saadik Jaak Madison ja keskerakondlasest Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid pidasid pagulaste küsimuses Delfi stuudios tulist vaidlust.

Madison tõdes alustuseks, et praegu tõesti pole Eesti piiri taga mustendamas suuri pagulatse gruppe, kuid pikemas perspektiivis on see suur ikkagi suur küsimus. „Aasta paariga tõesti [pagulasi palju] võib-olla ei tule, aga 20 aastaga kindlasti tuleb,“ leidis ta.

EKRE poliitiku hinnangul on pagulaste küsimuses kõige küsitavam Euroopa Liidu lõunapoolsete riikide solidaarsuse nõudmise, kuigi Eesti asub pagulaste ja migratsiooni lahendamisesse panustamiselt riikide esirinnas.

Seotud lood:

„Me räägime EL-is valitsevast olukorrast, poliitilisest suunas, mis pole muutunud viimase kahe aastaga. Räägime survest EL-i tsentraliseerida, räägime jätkuvalt Lõuna-Euroopa riikide survest, kes hurjutavad siin riike nagu Austria, Poola vahel isegi Eestit, et miks oleme EL-i vastu ja ei jaga neid väärtusi, et peame ikka olema solidaarsed ja lahendama nende probleeme,“ muretses Madison.

„Samal ajal on Eesti uutest EL-i liikmetest esikohal koos Maltaga, kes osutab abi kolmandatele maailma riikidele. See on väga suur solidaarsus, mida Eesti maksumaksja teeb ja millest räägitakse teenimatult vähe,“ põrutas ta veel otsa.

Raimond Kaljulaid haaras sellest kohe kinni ja vastas: „See mida paremäärmuslikud nimetavad suuremaks tsentraliseerimiseks, seda nimetavad teised suuremaks rahvusvaheliseks koostööks.“

„Teha nägu, et rändeküsimus, kui räägime sõjapõgenikest, terrorismi ja sõdade eest põgenevatest inimestest, pole üle-Euroopaline küsimus, siis ta loomulikult on. Ja kui ta on üle-Euroopaline, siis lahenduste otsimine on kõige tõhusam ja efektiivsem Euroopa riikide koostöös. Ja samuti on see üleilmne küsimus, seega on kasulik proovida neile küsimustele lahendusi otsida ka näiteks ÜRO ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide tasmel,“ leidis Kaljulaid.

Tema sõnul teevad EKRE taoliste jõudude kampaaniad lahenduste leidmist hoopsi raskemaks. „Rahvuskonservatiivsed jõud on saavutanud oma tegevusega, inimesi hirmutades ja küsimust üle dramatiseerides on see, et rahvusvaheline koostöö läheb aina raskemaks teatud riikide sisepoliitika tõttu ja probleemid aina kuhjuvad.“

„Kõigepealt oleks vaja maha rahuneda. See hüsteeria, mida mõned poliitikud üritavad tekitada pole mõistlik ja ei aita probleemi lahendada,“ lisas keskerakondlane.

Madison nimetas seda aga lillelapselikuks lähenemiseks. „Selline lillelapselik oli ka aastal 2015, et rahuneme maha ja teeme koostööd,“ viitas ta kolme aasta tagusele Euroopat tabanud rändekriisile.

Vastuseks põhimõttelisele küsimusele, kas Eesti peaks sõjapagulasi aitama sõnas EKRE poliitik, et Eesti on osalenud sõjapagulaste aitamisest vastavalt oma võimekusele. „Tulenevalt meie majanduslikust olukorrast, ühiskonna soovist, on see paratamatult õigustatud. Tuletan meelde, et Eesti oli kuues riik EL-is, kes panustas Vahemere operatsioonidesse läbi meie tehnilise toe, inimressursi ja helikopteri. Olime esirinnas!“

Loe veel

Kaljulaid arvas samuti, et jõukohane panus tuleb anda. „Loomulikult peaks Eesti osalema probleemi lahendamises. Muuhulgas ka selleks, et kahista oma enda iseseisvust ja julgeolekut. Mille nimel töötasid paljud Eesti varajased valitsused ja president Lennart Meri? Ikka selle nimel, et integreerida Eestit võimalikult palju erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Seega ka selleks, et olla osa lahendustest. Ega Eesti üksinda ei suuda maailma rahu tuua ega põgenike vooge ümber suunata, aga saame siis anda oma jõukohase panuse,“ rääkis ta.

Küll aga oli ta väga pahane, et sõjapõgenikest ja pagulastest räägitakse vaid kui riskist, probleemist ja ohust. „Sellega parempopulistlikud jõud annavad oma toetajatele märku, et rassism ongi okei. Tänava tasemel, ehk siis Põhja-Tallinnas väljendub see selles, et spetsialist, kes Eestisse on tööle tulnud või teistmoodi välja nägevasse turisti ei suhtuta kõige viisakamat. Seda ei peaks me kindlasti õhutama,“ visaks ta kinda Madisoni poole.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare