"Otsustavaks sai julgeolekuargument, mida Reform kampaania algusest kogu aeg tagus. Maksutehnilised küsimused valijate arvamust ei mõjutanud," ütles Moora.

"IRLile sai saatuslikuks kõik see, mis nad tegid pärast valitsusest lahkumist. Neil oli väga hea potentsiaal olla ise nn Vabaerakond, olla uute tuulte kehastaja ja olla värske, öelda, et nad on jõuliselt uuenenud ja olla sisuliselt positiivse programmiga. Aga mida nad valisid ja mis pilti jäi oli see, et väga suure osa aastast nad elasid oma kibestumist välja, kritiseerisid Reformierakonda. Mis oli ka põhjendatud kohati, aga kandus selliseks näägutamiseks ja tagaselja kirumiseks, ka asjade kirumiseks, milles nad olid teinud koostööd, mis olid koos algatatud. Võeti halvas mõttes opositsiooni seisukoht."

Lisaks võis IRLi vastu mängida nende jäämine tagurlikule poolele kooseluseaduse osas, aga ka Eerik-Niiles Krossi ja Yoko Alenderi lahkumine.

Teisalt aga usub Moora, et IRL ei ole kindlasti lõplikult löödud. "IRLi lahkumisest on asi kaugel, olukord ei ole selline häving," ütles ta.

Rääkides tõenäoliseks peetavas Reformierakonna, sotside ja Vabareakonna koalitsioonist, ütles politoloog, et 53 liikmega koalitsioone on Eestis ka varem olnud, selles mõttes sellest piisa.

"See pole ainuke variant, aga on variant, mis valijate antud mandaadile kõige paremini vastab. Aga on ka teisi alternatiive,  näiteks kui SDE asemel on IRL, kes pärast seda valimistulemust on ilmselt tunduvalt vähem sõjakas, kui varem on olnud."

Millise ministrikohta võiks Vabaerakond saada ja kes oleks nende minister, on Moora sõnul küsimu, mis alati uute tulijatega kerkib.

"Artur Talvik sai meeletu mandaadi, laias laastus on see tema otsus, oma erakonna sees on tal õigus nõuda ministrikohta, aga tal on õigus ka sellest loobuda. Herkel on kogenum, Krista Aru on kaua juhtinud olulist kultuuriasutust," loetles Moora alternatiive.