Taavi Rõivas: koalitsioonikõneluste lõpp on alati omamoodi keeruline
Rõivase kinnitusel suutis põhidelegatsioon täna mõned erimeelsused juba mõistlikult lahendada. „Haldusreformis oleme ühisosale lähemale jõudnud,“ ütles ta ja lisas, et tööd on vaja jätkata ja erakondadel oma erakonnakaaslastega positsioone konsulteerida.
Mehe sõnul olid haldusreformi lähtekohad täna jutuks väga pikalt - sel teemal oli üsna detailne vaidlus ja tõsised arutelud. „Mida rohkem me neid teemasid praegu läbi vaidleme, seda suurem on lootus, et tulevikus on ühisarusaam ja võimalik asju ka reaalselt ellu viia,“ selgitas Rõivas.
„Sedavõrd mahukat reformi kavandades on detailidele vaja rõhku pöörata juba kõige esimeses faasis ja kõige tähtsam on see, et me saaksime ühtemoodi aru, mida me saavutada tahame,“ rõhutas ta.
Lisaks lepiti kokku näiteks üksikvanemate elatisfondi loomises ja põhimõtetes, kuidas see tööle saab hakata. „See on kindlasti üks põhimõtteline teema, mis on olnud varem lahendamata ja kus täna leppisime kogu toimimismudelis kokku,“ sõnas Rõivas.
Üles jäävad küsimused, kus keerulisem ühisarusaamist leida
Paralleelselt põhidelegatsiooniga töötasid täna sotsiaal- ja tervishoiu; hariduse, innovatsiooni ja e-Eesti, ja keskkonna ja energeetika töörühmad.
„Igas töörühmas arutati väga põhjalikult väga konkreetseid teemasid, olgu selleks siis hariduse rahvusvahelistumine näiteks, elukestvas õppes osalemise suurendamine, tööandjate ja haridusasutuste koostöö, loomulikult ka õpetajate palgaküsimused, otsustati jätkata riigigümnaasiumite loomisega.“
„Keskkonnateemadest näiteks üks uudsem teema on linnakeskkonna loodussõbralikumaks muutmiseks eraldi investeeringuteprogrammi loomine, panustamine reostusvõimekuse suurendamisse, ambitsioon on luua Euroopa kõige terviklikum matkaradade võrk koos interaktiivset õpet võimaldava taristuga,“ võttis Rõivas kokku tänaste töörühmade töö.
Rõivase sõnul jõuti igas teemavaldkonnas põhiasjades ühisarusaamadeni ja üles jäid mõned üksikud teemad, mida arutavad pealäbirääkijad. „Peame neid erimeelsusi püüdma lahendada. Eks see on selge, et üles kipuvad jääma need küsimused, kus on kõige keerulisem ühisarusaamist leida või kus arusaamad on kõige erinevamad,“ märkis ta.
Rõivas kinnitas, et ka päris keerulistes valdkondades on erakondadel õnnestunud ühist mõistmist leida, kuid tänastest teemadest jätkatakse veel sotsiaalteemade, tervishoiuteemade ja energeetikaga.
Lähipäevadel saab üle vaadata, kuhu jõutud on
„Aega läheb veel kindlasti. Neid teemasid, mida veel töögruppides arutada on ka homseks ja kindlasti ka ülehomseks, siis on võimalik lähipäevadel otsustada, kas nendel viimasetel lahtiolevatel küsimustel on võimalik otsad kokku sõlmida või kuhu me siis reaalselt jõudnud oleme,“ sõnas Rõivas.
„Eks see lõpp on ka omamoodi alati keeruline, alati on veel vaja vaadata ka rahalistele võimalustele otsa ja seda me teeme ju paralleelselt kogu aeg, sest lubadustel peavad olema reaalsed katteallikad. Kindlasti ei ole töö veel lõppenud, aga täna liikusime edasi ja küllalt pika sammu.“
Homme on töögruppides teemadeks eesti keel, Eesti diasporaa, eestlus ja Eesti vabariigi sajas sünnipäev ning taristu ja Euroopa Liidu investeeringud.
