RIIGIKOGU VALIMISED 2011: Masu kasvatas erakondi: läbimõeldud kampaania ja tagasihoidlikud lubadused
Tagasihoidlikum ja läbimõeldum valimiskampaania näitas Eesti ühiskonna ja demokraatia küpsust – majanduskriisist väsinud valijatele ei olnud võimalik enam maha müüa visiooni Euroopa rikkamate riikide sekka jõudmisest ega toetuste ja palkade tõusu rahajõgesid.
Majandussurutise hingust tunnetasid eriti koalitsiooniparteid Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit, mille programmid ei sisaldanud pea ühtegi konkreetset numbrilist pakkumist. Erakonnad proovisid pigem rääkida inimeste kulutuste vähendamisest ja üldväärtustest.
Masu jälg kampaaniates ja valimislubadustes
Isegi opositsioonilised sotsiaaldemokraadid ja keskerakondlased vältisid üldjuhul otseste rahalaevade randumise lubamist, kuid siiski tõid välja mõningad konkreetsed, kuid ilma selge katteta rahalised pakkumised.
Parlamendiparteidest kandideerisid veel Rahvaliit ja Erakond Eestimaa Rohelised, mille populaarsus oli vajunud alla valimiskünnise ning mida püüti kompenseerida populistlike lubadustega nagu näiteks parlamendi koosseisu vähendamine 51 liikmele või universaalne kodanikupalk.
Riigikogu 2011. aasta valimised olid esimesed parlamendivalimised Eestis, mil parteide kampaaniaeelarved võrreldes eelmiste valimistega vähenesid. Kui Keskerakond kulutas 2007. aastal 41 miljonit krooni ehk umbes 2,6 miljonit eurot, siis 2011. aastal deklareeris tsentripartei ainult 497 354 euro kasutamist.
Sarnast kampaaniakulutuste vähenemist võis täheldada kõigi parlamendierakondade puhul. Kalleima kampaania viis läbi Isamaa ja Res Publica Liit, kogumaksumusega 1,46 miljonit eurot. Reformierakonna kampaaniakulud olid 1,25 miljonit ja sotsiaaldemokraatidel 730 000 eurot.
Valimiste debüüt sotsiaalmeedias
Valimiskampaaniat iseloomustas esimest korda sotsiaalmeedia kesksus, mis tulenes eelkõige kolmest tegurist. Esiteks kehtis aktiivsel kampaaniaperioodil välireklaami keeld. Selle tulemusena pidid erakonnad oma sõnumi levitamiseks otsima alternatiivseid kanaleid.
Teiseks käis telereklaamide suurtes mastaapides tegemine parteidele vähenenud rahakoti tõttu üle jõu, mis omakorda tõi esile sotsiaalmeedia eelised, ning kolmandaks internetikasutajate hulga tõus ja e-valimiste kasvav populaarsus. Parteide kandidaatide reklaamiväljundiks kujunesid ühtse kujundusega blogid, sotsiaalmeedias korraldati küsitlusi ja auhinnamänge, milles osalemise eest võis isegi võita iPad-e.
Sotsiaalmeedia kõrval kasvas ka tänava- ja ukselt-uksele kampaania osakaal. Otsesuhtlus kui odavaim kampaaniavahend oli kasulik nii esimesi poliitilisi samme tegevatele poliitikutele kui ka suurema tähelepanu saamiseks juba tuntud poliitstaaridele ning paljud valijad võisid uksekoputuse järel üllatuslikult näha oma lävepakul seismas tuntud riigikoguliikmeid.
Opositsioonierakonnad lubasid koalitsioonist julgemalt
Valimislubadustes eristusid omavahel kardinaalselt opositsiooni- ja koalitsioonierakonnad. Isamaa ja Res Publica Liidu, mille valimisloosungiks oli „Sinu kindel võit!“, peamised lubadused olid tasuta kõrghariduse rakendamine ja kodukulude vähendamine. Lisaks sooviti vanemapensioni kehtestamist. Kui kodukulude vähendamise lubadus muutus järgnevatel majanduskasvu aastatel mõnitusobjektiks, siis tasuta kõrghariduse süsteem ja vanemapensioni kehtestamine õnnestus IRLi-l järgmise kolme aasta jooksul seadustada.
Reformierakonna programm ei sisaldanud ühtegi konkreetset rahalist lubadust. Ehkki toonitati pensionide edasist kasvu ja sooviti alandada tööjõumakse ning tulumaksumäära, siis jäi peaministripartei programm eelkõige väärtuspõhiseks ning sarnaselt valimisloosungile üritas pakkuda valijatele kindlustunnet ja stabiilsust. Sellest tulenevalt oli loogiline ka erakonna valimisloosung „Võid kindel olla!“.
Opositsioonipinke kulutanud keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid olid oma valimisplatvormides julgemad. Vahetult enne valimisi erakonna esimeest vahetanud sotsiaaldemokraadid lubasid alandada ostukorvi maksumust, vähendades toidukaupade käibemaksu 20 protsendilt viiele protsendile. Lisaks sooviti tõsta lapsetoetus 19 eurolt 60 eurole.
Lubaduste katteks sooviti riigis kehtestada automaks ja alandada vanemahüvitise lage. Noorematele valijatele pakkusid sotsid välja 130-eurose tudengipalga, millele oleks heade õpitulemuste eest lisandunud 65 eurot. Erakonna esimehe vahetusest alguse saanud populaarsusnäitajate kasvutrend ning majandusraskuste hammasrataste vahele jäänud valijate rohkus lõi soodsa pinnase tulemaks välja hüüdlausega „Uus Algus“.
Keskerakond, mille lühikeseks ent küllaltki geniaalseks ja meeldejäävaks valimisloosungiks oli „Aitab!“, lubas suurendada töötuskindlustushüvitist ja alandada toasooja käibemaksu 20-lt protsendilt üheksale. Loomulikult lubati tõsta pensione ning seda 35 euro võrra kuus, ja juba neljandat valimist järjest sooviti kehtestada astmeline tulumaks. Opositsioonierakonna programmile omaselt koosnes tsentripartei valimisprogramm eelkõige vastandumisest võimuerakondadele ja nende kritiseerimisele.
