Praxis: Valimisplatvormides pole terviklahendust töökäte puuduse leevendamiseks
Mõttekoja koostatud teemapaberis tuuakse välja, et veidi enam kui 867 tuhandest tööealisest inimesest jääb 2040. aastaks Eestis alles vaid 702 tuhat (vanuses 15-64), ehk tööealine elanikkond väheneb 165 000 inimese võrra. See on sama palju kui on praegu Tartus ja Rakveres kokku elanikke.
Praegu on tööturult eemal 278 tuhat tööealist inimest. Teemapaberis on täpsemalt välja toodud tööturult eemalolevate inimeste rühmad (vt lisa 1). „Selleks, et töökäte kiiret kadu tasandada, on vaja tegeleda kõikide nende rühmadega. Sellist terviknägemust aga platvormides ei ole," kommenteeris Praxise juhatuse liige Reelika Leetmaa.
„Tõsi, üht-teist on erakondade valimisprogrammides plaanitud," märgib Leetmaa „Näiteks pakutakse lahendusi töövõimekaoga inimeste kaasamisele tööturule, on olemas üldsõnalised lubadused tegelemaks täiskasvanute koolitusega ning püüe tegeleda pikaajalise lasteaiakohtade nappuse probleemiga," sõnab ekspert. „Paraku on plaanid üldised, vastuseta jääb, kuidas ja missugust koolitust tuleks pakkuda, kas lähtuda ainult indiviidi või hoopis valdkonna vajadustest".
Näiteks peitub oluline kasutamata potentsiaal kuni 29-aastastes noortes, kellest praegu ei õpi ega tööta ligi 40 tuhat. „Kahjuks ei käsitle erakonnad nende noorte sihtrühma, kuigi tegemist on olulise tööjõuressursiga," selgitab Laura Kirss Praxisest. „Samuti on tagasihoidlikku tähelepanu saanud koolist väljalangevuse küsimus, kuigi see mõjutab otseselt madala kvalifikatsiooniga inimeste lisandumist tööturule," lisab ekspert.
Kõige selle foonil märgivad eksperdid, et töökäte puudust saab leevendada mitmel viisil, kuid seda tuleb teha terviklikult ja järjepidevalt. Praxise teemapaberis tuuakse välja, et olukorras, kus sündivust lühiajaliselt oluliselt mõjutada ei saa, tuleks üheaegselt tegeleda kolme peamisega suunaga: nii tööturult eemalolevate inimeste tööturule tagasitoomise, tootlikkuse tõstmise ning rändevõimaluste targa kasutamisega.
Praxise analüüs toob välja, et mitmed erakonnad mainivad küll, et plaanivad muuta tööturu paindlikumaks, et võimaldada erinevatel rühmadel paremini tööturul osaleda ning et tööturg arvestaks tööandjate ja töövõtjate tegelikke vajadusi.
„Ka rändeküsimust on erakonnad käsitlenud minimaalselt, osutades eelistusele jätkata senise konservatiivse immigratsioonipoliitikaga, kuigi praeguseks on ilmne, et puudu jääb siin igasugustest töötajatest ning seetõttu on surve immigratsioonireeglite leevendamisele väga suur," sõnab Kirss.
Madalapalgaliste inimeste probleeme on mitmed erakonnad asunud lahendama pigem alampalga tõstmisega. „Esmalt peab meeles pidama, et alampalga tõstmise otsus on kahepoolne kokkulepe tööandjate ja ametühingutega, mille kinnitab valitsus, seega mitte otseselt poliitiliselt juhitav hoob," märgib Praxise analüütik Mari Rell.
„Samas on sellel oluline mõju tööturule - alampalga liiga järsk kasv avaldub esmase mõjuna palgasurves ja ettevõtete kulude kasvus, millele järgneb kulude kärpimine ja töötajate koondamine, mis omakorda suurendab töötust just madalapalgaliste osas," selgitab Rell ja lisab: „Kuigi meil napib sobivat tööjõudu ning see probleem süveneb, siis võtab inimeste ümberõpe ja hõivesse tagasitulek oluliselt aega".
Praxis jälgib Riigikogu valimistega seonduvat debatti ning vaatleb täisnimekirjadega valimistel osalevate erakondade valimislubadusi. Kasutatakse erakondade poolt avaldatud materjale ning võimalusel hinnatakse ka lubaduste kulukust. Hinnangute eesmärk ei ole erakondi reastada, vaid edendada avalikku arutelu olulistel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel. Samuti aidatakse valijal mõtestada konkreetseid lubadusi ning küsida küsimusi valikute põhjendamiseks.
Põhjaliku ülevatega pikaajalise töökäte nappuse teema ja erakondade lubadustest sel teemal saab tutvuda siin.
