FAKTIKONTROLL: EKRE kandidaadil on Kreeka abistamise ja tankibrigaadi maksumus segamini nagu puder ja kapsad
Kolmapäevases ERRi „Valimisstuudios" väitis EKRE kandidaat Henn Põlluaas, et Eesti on Kreekat toetanud summaga, mille eest saaks Eestile osta tanke või keskmaa õhutõrjeraketi. Esmapilgul võib see tunduda igati adekvaatse mõttena, kuid tegelikult põrutab Põlluaas põhjalikult padrikusse.
„Kui küsitakse, kus on raha, siis me oleme Kreekat toetanud juba sama suurelt, kui oli eelmise aasta kaitse-eelarve. Selle eest me oleksime saanud endale kaks tankipataljoni, mida EKRE on lubanud. Selle raha eest oleksime saanud palju muud - keskmaa õhutõrjerakette ja nii edasi."
Seega on meil vaja järgmisi arvandmeid:
1. Eesti eelmise aasta kaitse-eelarvet,
2. tankipataljoni maksumust,
3. keskmaa õhutõrjeraketisüsteemi maksumust ning muidugi mõista seda,
4. kui suure summa eest Eesti on Kreekat toetanud.
Aga kõigest järgemööda.
1. Kaitseministeeriumi teatel oli nende eelmise aasta eelarve suurus 384 miljonit eurot.
2. Kaitseministeeriumi arvutuse järgi maksaks kahe pataljoni jagu uusi tanke koos toetusmasinatega 600-700 miljonit eurot.
Kasutatud tehnika hind sõltub müüja poliitilistest otsustest ja tankide moderniseerimise vajadusest. Siiski oleks summa minimaalselt 250 miljonit eurot. Minimaalselt 250 miljonile lisanduks veel tankide harjutusalad, hooldus- ja remondirajatised, inimeste värbamine, koolitamine ja palgal hoidmine ning tankide laskemoon ja varuosad.
3. Keskmaa õhutõrjesüsteem ilma rakettideta maksaks ministeeriumi hinnangul vähemalt 300 miljonit eurot. Raketi tükihind on 2 miljonit eurot ning rakette võiks olla vähemalt 150 tükki. Kuna raketisüsteemi toimimiseks on vaja ka radareid ja toetusmasinaid, suureneb arve umbes 700-800 miljoni euroni. Ahjaa, masinatele on vaja ka taristut ja mehi, keda on vaja koolitada ning palgal hoida... Ja see, nagu aimate, maksab.
4. Viimaseks oleme jätnud aga kirsikese tordil. Kui suure summaga on Eesti Kreekat toetanud? Eesti on Kreekale maksnud ligikaudu 10 miljonit eurot.
Tegemist on rahaga, mis tekkis tänu sellele, et euroala riikide keskpangad ostsid majandusraskustesse sattunud riikide võlakirju. Nende hulgas oli ka Eesti Pank. Kuna võlakirjadelt tekkinud kasum otsustati Kreekale tagastada, siis maksis Eesti Kreekale ligikaudu 10 miljonit eurot.
Põlluaasa miljardid
Kuna Põlluaas lubas suisa kaht tankipataljoni, siis uute tankide puhul oleks kulutus 1,5 miljardi euro kanti. See oleks juba omakorda märkimisväärne osa kogu Eesti riigieelarvest. Kui Eesti oleks soovinud kasutada Kreekale kantud raha keskmaa õhutõrje soetamiseks, siis jäänuks ostusummast puudu vaid 790 000 000 eurot. Ja valimistules on see juba täielik peenraha.
Lohutuseks võib öelda, et Põlluaas tabas siiski naelapea pihta kahe asjaga. Esiteks sellega, et Eestil tõesti pole keskmaa õhutõrjeraketisüsteemi. Ja teiseks sellega, et Eestil pole ka tanke.
Kui maailm oleks väga lihtne, võiks siin kogu loole punkti panna. Aga täpsuse huvides ei saa seda mitte teha. Ilmselt ajas Põlluaasal juhtme kokku asjaolu, et Eesti on osaline kahes fondis.
Esiteks tegi Eesti tegi 48 000 euro suuruse sissemakse EFSFi ja andis laenugarantii 1,995 miljardi euro peale. Sissemakse on aga EFSFi vara, mille tagatisel EFSF on võtnud laenu ja laenuraha omakorda edasi laenanud. Eesti sissemakse pole EFSFi „seifist" kusagile kadunud ning ka EFSFi kasum on fondis alles. Kuna fond on kasumis, ei ole ka seda muret, et Eesti peaks antud garantii eest raha välja käima.
Lisaks EFSFile osaleb Eesti ka ESMis. ESMis osalemise sissemakse on 149 miljonit eurot. Aga taas - see on sissemakse, mille tagatisel laenatud raha edasi laenatakse ning see sissemakse jääb Eesti omaks. ESMi kasumit välja pole jagatud.
