“Riigi ülesanne on infrastruktuuri arendada, aga riik sellega tegelikult ei tegele. Maapiirkondades teedevõrk laguneb, viletsad lood on interneti levikuga. Paljudes kohtades on endiselt telefoni analoogliinid."

faktikontroll

Faktikontroll palus appi Delfi ja EPLi tehnoloogiatoimetaja Hans Lõugase Helme olukorra kirjeldust lahti muukima. Kas tõesti elame riigis, kus peame toetuma... analoogliinidele?


1) “Viletsad lood on interneti levikuga”

Internet levib Eestis üldjuhul kahel tehnilisel moel, üle raadioside ja kaablite kaudu.

Raadioside poolest on Eesti üks maailma kõige paremini 4G kiire mobiilse internetiga kaetuid riike. Kõik kolm mobiilioperaatorit lubavad, et nende 4G võrgu leviala katab 90% või rohkem Eesti territooriumist. Eesti on koos linnriikidega nagu Singapur, Hongkong ja tehnoloogiliselt kõrgeltarenenud riikidega nagu Soome, Rootsi ja Lõuna-Korea maailmas esirinnas.

Kaablite kaudu internetiühenduse pakkumisel on töö pooleli Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusel, mis ehitab 2018. aastaks valmis fiiberoptiliste kaablite võrgu, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. See on eelduseks, et kõikidele kodudele, ettevõtetele ja asutustele oleks kättesaadav 100Mbit/s andmesidekiirust võimaldav lairibaühendus.

2) “Paljudes kohtades on endiselt telefoni analoogliinid”

Väide on õige, kuigi “paljudes kohtades” jääb ebamääraseks. Kui silmas on peetud vaskkaableid ehk vanu telefoniliine, siis ei saa selle põhjal üks-üheselt väita, et “interneti levikuga on viletsad lood” ega isegi mitte “internetiühendus on kehv”.

Jaanuaris teatas Eesti Telekom, et hakkab kasutama uusi tehnoloogiaid Vplus ja G.Fast, mis lubavad nende vanade vaskkaablite kaudu klientidele pakkuna internetiühendust isegi kuni 400 Mbit/s. Firma plaanib järgneva kolme aastaga viia ca 80% klientidest üle uutele ja kiirematele tehnoloogiatele.