Gert Siniloo: Tegelikult on meil kolm parlamendierakonda
Taavi Rõivas peab Keski ja Savisaart „reaalseks ohuks". Sven Mikser ütleb, et Savisaarel pole tulevikus Stenbocki majja asja ning tema partei ei pääse kevadel valitsusse. Urmas Reinsalu sõnul juhiks Keskerakonda Savisaare asemel võib-olla Yana Toom, mis pole samuti vastuvõetav - seega ei saa nendega koostööd teha. Ühesõnaga, Edgariga või Edgarita, valitsusse pole asja ka Kadri Simsonil, Jüri Ratasel või Mailis Repsil. Vähemalt mitte Keskerakonna ridades.
See on juba samm edasi. Pikka aega on välistatud koostöö üksnes Savisaarest lähtudes. Andrus Ansipi ajal oli Reformierakonna mantraks, et nemad Savisaare juhitava Keskerakonnaga koalitsiooni ei tee. Sotsid pole kunagi nii resoluutsed olnud kui praegu. Ja IRLilt pole koostööd Keskerakonnaga keegi eriti oodanudki.
Seega tundub hädavajalik, et parlamenti jõuaks peale nelja suure keegi veel. Sest sisuliselt on meil praegu Eestis kolm parlamendierakonda. Neljas lihtsalt... on. Nagu ütles Andres Herkel, on riigikogus üks osa kasutuskõlbmatu.
Uute jõudude mõju
Uute jõudude tulek oleks hea mitmel põhjusel. Esiteks segaks see kaarte, võimaldaks erakondade vahel rohkem kombinatsioone kui praegu, mil neid on sisuliselt kaks: Reformierakond otsustab, kas ta võtab IRLi või sotsid. Rääkimata värskest verest ja uutest ideedest.
Teiseks ei kao uute parteide toetajad ju kuhugi. Olenemata sellest, kas näiteks Vabaerakond ja EKRE jõuavad riigikokku või ei. Valijad, keda eelnimetatute aetav poliitika ja lubadused on kõnetanud, jäävad alles. Probleemid, mis on tõstatatud, jäävad alles. Seega oleks Eesti demokraatia huvides, et parlament saaks täiendust.
Ent valijaid kõnetab ka Keskerakond. Partei taga on laias laastus veerand Eesti valijaskonnast. Ühegi teise partei tulemused Riigikogu valimistel pole olnud nii stabiilsed.
Seega kui öeldakse, et Keskerakonnal pole lootustki valitusse saada, ei mõjuta see vaid erakonna poliitikuid, kelle tulevikuperspektiiv lööb jälle kõikuma. Tegelikult kaotavad valijad. Veerandile Eestist öeldakse, et nui neljaks, keskerakondlasi me kampa ei võta. Sealjuures ei anta sellele isegi kuigivõrd lootust.
Ka Keskerakonna valijad ei kao kuhugi ära. Vaevalt jooksevad nad kõik teiste erakondade poole, mis näib olevat praeguste parlamendijõudude loogika alus: nullime Keski võimalused, küll siis nende valijad endale saame.
Aga te ei saa. Nõnda vaid süveneb Eesti poliitikas vastandumine. Isegi kui te Savisaart ei kannata, siis tegelge vähemalt tema valijatega.
