Toomas Vitsut: Riigiaparaat valimiskampaanias

Ei valimiste valvurid ega meedia pane pahaks, kui valimiskampaania ajal võtavad parteilisi positsioone riigiametid, uurimisorganid või riigikontroll, vabariigi valitsusest ja ministeeriumidest rääkimata. Küll aga üritatakse Keskerakonna igast sammust välja võluda rikkumist või koguni riigireetmist. Aga mida pole, seda pole.

Kaks värskemat näidet. Õiguskantsler lükkas tagasi sotside kaebuse, nagu oleks linnavolikogus riivatud nende õigusi, kui eelarvele tehtud kümned muudatusettepanekud ühendati. Ehkki seejuures ettepanekute sisu ei muutunud ega jäetud mõnd ka loetelust välja, leidsid sotsid ometi sellest võimaluse endale meedia tähelepanu tõmmata. Nüüd aga, kui õiguskantsler on öelnud oma seisukoha ja süüdistused ümber lükanud, järgnes meedias täielik vaikus.

Äsja teatas maksuamet, et lõpetas kontrollimenetluse Tallinna linnapea lähetuse asjus Sotši olümpiamängudele. Ehkki opositsioon ähvardas linnapead selle eest umbusaldusavaldusega, mida meedia suure kaasaelamisega vahendas, jäi maksuameti teade sanktsioonideta lõppenud kontrollist igasuguse tähelepanuta.  

Niisugused „alamkampaaniad" peavoolumeedia jõulisel osavõtul toimuvad kõigi valimiste eel. Aga mida aeg edasi, seda jõulisemad. Lisaks on üha enam hakanud poliitilisse võitlusse sekkuma ka riiklikud institutsioonid  -  eelmiste parlamendivalimiste aegu kapo, nüüd siis riigikontroll.

Kõik see kinnitab seni vaid arvamusena levinud seisukohta, et lisaks ajakirjanikele on ka suur osa riigiametnikest kas avalikult või varjatult politiseerunud. Seejuures ei võeta mitte lihtsalt üldpoliitilisi hoiakuid, vaid erakonnapoliitilisi, ja väga selgelt ühe poliitilise jõu vastu.

Veel näiteid? Keeleinspektsioon nägi menetluse alustamiseks põhjust ainult Keskerakonna valimisplakatites. Prokuratuur tegeleb ühe isikuga juba aastaid üsna edutult, aga hoiab alati just valimiste-eelse ajani kodustatud ajakirjanikele „tilgutamise" stiilis „uurimine jätkub". Nüüd lisandus riigikontroll oma aruandega eelmiste valimiste aegsest rahakasutusest. Ja millise tulemusega?

Poolsada lehekülge aruannet ja teist nii palju ekspertiise taanduvad puhtakujulisteks arvamusteks meelevaldsete seoste ja poliitiliste hinnangutega. Pealegi küsimustes, mis ei kuulu riigikontrolli pädevusse. Kokkuvõtlikult lõppes poolteist aastat uurimist väitega, et Tallinna teavituskampaaniad olnud „valimisreklaamina mõistetav teavitus". Justkui saaks nähtus, mis pole määratletav reklaamina, olla samas valimisreklaam.

Millistele tunnustele peab vastama reklaam, see on kirjas reklaamiseaduses. Riigikontrollil puudub aga pädevus hinnangute andmiseks reklaamiseaduse alusel, see valdkond kuulub Eestis tarbijakaitseameti pädevusse. Peale selle ei tunne õigusaktid selliseid kunstlikke seoseid ega suvalisi skeeme, nagu riigikontroll kasutab. Siiski hakkasid need elama oma elu, said rohkesti viiteid ja võimendust, osutudes valimiste kontekstis parteipoliitiliseks relvaks.

Juba enne riigikontrolli seisukoha avaldamist oli see ETV saatetiimi käes, kes mõnd „sõltumatut eksperti" appi võttes valmistas ette loo „Pealtnägijale". Head võimalust haistsid ka sotsid: nende fraktsioon linnavolikogus korraldas kähku kohtumise riigikontrolli esindajatega ja sellekohane pressiteade täitis terve pika päeva ERRi kõiki kanaleid. Ehkki uudist ju polnudki. Riigikontroll ja erakondade rahastamise järelevalve komisjon peaks nüüd uurima ERRi tehtud keelatud annetust sotsidele. Samuti IRLi valimiskonverentsi kajastust 24. jaanuaril ERRis - kas see oli „valimisreklaamina mõistetav teavitus" või IRLi valimisreklaam kõige ehedamal kujul?

Eeldatavalt sõltumatust ja üldiselt kõrge usaldusväärsusega riigikontrollist aga küll ei oodanuks täiendust nende asutuste ridadele, kelle kätega teevad mõned parteid Eestis oma valimiskampaaniat.