Sergei Metlev: Eesti pärast Savisaart
Sotside juht andis oma 9. jaanuari kõnes üldkogule mõista, et erakond on hakanud järjekindlalt vene teema käsitlemisel sildistama ning nn kurjuse telge ehitama. Sellise mõttelaadi selgeks näiteks on polariseeriv avaldus, et Jevgeni Ossinovskit sunnitakse valima - kas Kõlvart või Metlev.
Sotsiaaldemokraadid on asunud avastama Eesti ühiskonna venekeelset osa, mida seni olid praktiseerinud pea ainukesena keskerakondlased. Savisaar võttis ette edutu katse keevitada kremlimeelse poliitika abil oma truule eesti elektoraadile ka vene hääli ja siseneda niimoodi peaministri kabinetti, alahinnates aga eestlaste Euroopa-poolehoiu tugevust.
Teised erakonnad aga hoidsid võitlusest venekeelsete valijate pärast pikalt eemale. Sellega võimaldati ühele konkreetsele poliitilisele jõule venekeelse valijaskonna häältemonopol . Nii nagu majanduses, lõikab piiramatu monopol hiigelkasu ja pingestab majandusolustikku. Ka kõnealune poliitiline jõud keeras rahuvuslik-keelelisi pingeid viimse vindini üles ja teenis arvestatavaid poliitpunkte. Yana Toomi ja Mihhail Kõlvarti võitlus eestikeelse õppe vastu päädis lausa kaitsepolitsei sekkumisega.
Järsku rullub lahti punane vaip ja lavale astub venekeelne sotsiaaldemokraat Ossinovski. Esimene vene nimega minister! Tekib lootus, et tegemist on inimese ja erakonnaga, kes talitab lõpuks ometi teisiti: suhtleb Eesti rahvusvähemustega kui poliitik kodanike mitte kui rahvuskomplekside kandjatega. Otse meie silme all patsutavad Kalev ja Ilya Muromets üksteist õlale ja asuvad koos tegutsema - ilus!
Illusioonid purunesid, kui selgus, et retooriliste võtete abil sooviti muuta strateegilise lõimumise suundi. Täpsemalt, mõni nädal tagasi küsisid vene sotsid valijatelt vene keeles : „Kas te soovite venekeelse gümnaasiumi säilitamist?". Küsitlust lõpule viimata lausus Ossinovski, et kavatseb tühistada kohustusliku eestikeelse õppe vene gümnaasiumis, jättes selle küsimuse kohalikust võimust sõltuvate koolide endi lahendada. Eelmisel aastal kutsus haridusminister kokku vene kooli alase töörühma, kuhu upitas peamiselt oma parteikaaslasi - Belobrovtsevi, Alliku, ja teisi lojaliste. Komisjon jõudis tõdemuseni, et olukord ei ole ei hea ega halb.
Kui võtta arvesse ka „sisserändaja poja" skandaali, siis paljastub terve sündmuste jada, mis kujutab endast kohmakat pürgimust saada vene hääli. Samal ajal jäetakse tähelepanuta vajadus töötada välja konkreetsed meetmed umbkeelsuse kaotamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Ilmekas näide on ka see, et venekeelsed sotsid vaikivad täielikult Ukraina sõja teemal. Vaid kaitseminister Mikser võtab antud teemal sõna. Mind huvitab, kas erakonnas puudub sel teemal konsensus või on tegemist kroonilise argpükslikkuse sündroomiga?
Mikseri üldkogule peetud kõnest võis järeldada, et aktiivse tegevuse eesmärgiks olevat lõpetada teiste erakondade hirmuvalitsemine ja edendada dialoogi. Samuti väitis ta, et Ossinovskit sunnitakse "valima, kas ta on Kõlvart või Metlev, aga me ei kavatse selliseid valikuid teha ega sellistele provokatsioonidele alluda". Isegi kui ta püüdis sildu ehitada, siis selle avaldusega põletas ta isegi ehitusmaterjali ära.
Huvitav, millistele provokatsioonidele ei taha sotsid alluda? Äkki peetakse provokatsiooniks minu ettepanekut tagada igas kooliastmes eestikeelne õpe ja emakeele õpe, et võimaldada tugev riigikeele ja emakeele oskus ning hoida vene noori radikaliseerumisest? Ei tea, kumma alternatiivi kasuks ta siis otsustab? Või jääb kusagile oma sfääri hõljuma? Olgu kuidas tahes, igal juhul võib tunnistada, et kindlust meie hariduse arengu osas haridusministri identiteedikriis ei sisenda. Selge on see, et ollakse valmis ühiskonda lõhestama, selleks et õigel hetkel osutada mingile kuldsele vene keskteele, mille ääres seisavad mõttehämaga hoolikalt maskeeritud sotside positsioonid.
Kui Keskerakond nõrgeneb ja Savisaar lahkub, siis on sotsidel sellega eeltöö tehtud ja edasi tarvis vaid kuumust veidi peale keerata. Täiesti märkamatult on kujunemas olukord, kus vastuolulise ja Eesti riigi pikemaajalisi huve eirava tegevuse abil sillutavad sotsid endale teed keskerakondlaste jahimaadele.
Eesti huvide hulka kuulub kindlasti see, et keelepõhine eraldamine koolisüsteemis lõppeks ja et meie noored hakkaksid õppima üheskoos. Ainult nii tekivad kontaktid, usaldus ja elulähedane, mitte kunstlik keelekeskkond. Ossinovski visioon meid sinna ei vii. Tema programmist võib välja lugeda igasuguste toredate laagrite, koolituste ja noortevahetuste korraldamist, mis on pigem lühiajaline projektitegevus, mitte riigi strateegiline plaan.
Sotside seas on palju häid inimesi, kes sisimas ei nõustu Mikseri-Ossinovski paktiga. Jah, Eesti vajab sotsiaaldemokraatlikku jõudu, kuid mitte sellist, kus Viktor Kingisepp on sots aastast 1888. Mõned ausad ja võimekad venekeelsed inimesed on juba erakonnast lahkunud. Sõjaajaloolane ja õppejõud Igor Kopõtin astus hiljuti välja, süüdistades erakonda ülemäärases vene teema ekspluateerimises ja populismis.
Kaua veel kestab mõtteviis, et vene valijat saab võita ainult Keskerakonna meetodeid kasutades või neid pehmendades? Kutsun üles kõiki erakondi pöörama rohkem tähelepanu venekeelsele valijaskonnale, olles samal ajal aus eestikeelsete valijatega. Olukord, kus ka venekeelsed inimesed valivad huvide ja maailmavaadete põhiselt, võimaldab leevendada ja vältida rahvuslik-keelelist vastandumist.
Mikser, kas tahate, et Savisaare-järgne Eesti oleks tugev demokraatia või vanu, enesekeskseid traditsioone ülal hoidev kelmiküla? Hetkel ei ole päris täpselt arusaadav, mida te tahate, ja usaldust see kindlasti ei loo.
