Liisa Pakosta: Üksikvanemad ei ole koormaks ausatele maksumaksjatele
Reformierakonna väide, nagu koormaks ausaid maksumaksjaid üksikvanemate ja laste heaks mõeldud elatisraha fond, on asjakohatu ja sügavalt ebaviisakas.
Vaidlus Reformierakonnaga laste elatisraha fondi üle on vaidlus suurema küsimuse üle: kas lapse aitamine ning turvaliselt üles kasvanud lapsed on meie kõigi ühine huvi või on tegemist mingi üksikvanema isikliku toimetulematusega, millest ülejäänud ühiskond peaks ennast võimalikult kaugele hoidma. IRL näeb oma juba mitmendat korda algatatud eelnõuga elatisraha fondi asutamiseks asja vastupidi: kõige tähtsam on tagada lapse huvide kaitse ja selleks läheb praktika põhjal vaja suuremat abi, kui last üksi kasvatav vanem oma muude tegemiste kõrvalt suudab või jaksab.
Elatisraha fondi mõte ei ole sugugi leevendada võlgnike olukorda, vastupidi - muude asjadega koormatud üksi last kasvatava vanema asemel hakkaks võlga välja nõudma riigijõuline fond. Hirmutamine, et elatisraha fond suurendaks ausate maksumaksjate koormust on olemuslikult vale, sest oluliselt kallima hinnasildiga on ühiskonnale õigel ajal abita jäänud lapsed. Äraspidine on ka arusaam, nagu oleks fond suunatud elatisrahade mittemaksmise soodustamiseks. Vastupidi - praegune olukord, kus elatisrahade kättesaamise pea kogu raskus lasub last kasvatava vanema õlul, teeb põhjendamatult keeruliseks lapse olukorra ning põhjendamatult lihtsaks elatisraha mittemaksja elu.
On veel üks üldistes huvides argument, mille Reformierakond täiesti asjassepuutumatuks tembeldas. Ent see on enam kui asjassepuutuv, alusväärtusena oluline. IRLi eesmärgiks on toetada lapsevanemaks olemist ja sedagi, et lapsel oleks mõlema vanemaga võimalikult hea suhe ka siis, kui vanemad elavad lahus. Ema ja isa jäävad lapse jaoks ikka emaks ja isaks ning täiskasvanute omavaheliste lahkhelide puhul peaks last säästma sõjarelvaks olemisest.
Me ei arva, et parim viis lapse huvide kaitseks on omavahel kohut käivad ja teineteise vastu asitõendeid esitavad vanemad - vastupidi, me usume, et lapsevanemad väärivad toetust ning mõistmist, et nad jaksaks ja tahaks olla ise oma lapsele toeks. Elatisraha fond on vahemees, kes päästab lapse õiglaselt ja lapsele kuuluvas osas nii majanduslikust kitsikusest kui ka aitab vähendada vanemate omavahelist rindejoont.
Vägisi kedagi lepitada ei saa, ent samamoodi pole õige ning lapse huvides ka praegune süsteem, kus vanemad sisuliselt ässitatakse teineteise vastu. Tegemist on väga vana ja inimliku põhimõttega.
Suur valikukoht elatisraha fondi loomisel on ikka selles, kas loobuda lapse aitamisest ja jätta kogu võlanõue üksikvanema kanda või seada esikohale lapse huvid ning säästa üksikvanemat, nõutades võlgnikult raha sisse senisest tugevama ja oskuslikuma riigi poolt. Ükski laps ega lapsevanem ei kaota sellest, kui nad ei pea enam omavahel nii tuliselt raha üle vaidlema. Ükski aus maksumaksja ei kannata seeläbi, kui laste huvid on paremini kaitstud, üksikvanematel jääb rohkem aega lapse kasvatamiseks ning kui võlgnikelt on võlg senisest tõhusamalt sisse nõutud. Üksikvanemate ja laste süüdistamine selles, et nad kujutaks justkui ohtu ausatele maksumaksjatele, on täitsa kohatu.
