Eerik-Niiles Kross: Kuidas hääletaks Kreeka uus venemeelne valitsus NATO Artikkel 5 rakendamise osas?

Äsjased Kreeka valimised võitis vasakäärmuslik Syriza erakond, millest enamus eestlasi ilmselt varem mitte midagi kuulnud pole. Nüüd oleme aga olukorras, kus selle poliitilise jõu käes pole mitte ainult Kreeka, vaid teoreetiliselt ka Euroopa Liidu, NATO ja Eesti saatus.

Mis on Syriza?

Syriza tõusis Kreeka suurimaks opositsiooniparteiks 2012. aasta parlamendivalimistel, kui ta saavutas 27 protsendi valijate toetuse. Esialgselt erinevatest vasakradikaalsetest gruppidest ehk nii sotsialistidest, kommunistidest, rohelistest kui lihtsalt populistidest koosnenud koalitsioon ühines 2013. aastal üheks parteiks. Äsjastel valimistel sai partei Kreeka parlamendis 149 kohta 300-st ja moodustab koos paremradikaalse Iseseisvate kreeklaste erakonnaga nö punapruuni valitsuse.

Syriza tõusu on selgitatud kreeklaste raske majandusliku olukorra, eriti Euroopa Liiduga kokku lepitud kärpepoliitika ja rahva silmis selles süüdi olevate nö pealiiniparteide ebapopulaarsusega. Syriza põhiline valimislubadus oli kärpepoliitika lõpetamine, sotsiaalsete hüvede taastamine ja Kreeka nn EL-i võlaorjusest välja rebimine.

Nende retoorika on äärmiselt populistlik, valimislubadused ilusad aga täitmatud (näiteks 750eurone alampalk) ja äärmiselt euroopavaenulikud. Ajalooliselt on Syriza ähvardanud ka eurotsoonist või isegi EL-ist lahkumisega. Kuni äsjaste valimisteni lubas nende manifest, et Syriza toob Kreeka NATO-st välja ja sulgeb USA sõjaväebaasid. Praegu lubavad nad lihtsalt "võidelda selle eest, et NATO ise laguneks" ja viia uue julgeolekuarhitektuuri loomiseni, mis hõlmaks ka Venemaa.

Vene suhted

Ukraina kriisi algusest ja eriti EL-i ja Venemaa suhete halvenemise taustal, on viimase aasta jooksul üsna palju kirjutatud Moskva raha imbumisest Euroopa vask- ja parempopulistlike erakondade kassadesse. Prantsuse paremradikaalne Rahvuslik Rinne on Putinilt saanud 9 miljonit eurot ja asunud Venemaad toetama nii Krimmi annekteerimise kui ka EL-i sanktsioonide küsimuses.

Putinil on tänaseks peaaegu igas Euroopa riigis mõni populistlik erakond, mida peaaegu varjamatult finantseeritakse ning mis ajab Euroopa vastasele poliitikale lisaks ka avalikult Putinit toetavat välispoliitikat.

Syriza Vene suhted on neist kõigist ehk kõige tihedamad ning neid isegi ei üritata varjata.

Läinud aasta jooksul on kõik Syriza liidrid käinud korduvalt Moskvas, kiitnud Krimmi referendumit, süüdistanud Euroopat "fašistide võimuleupitamises" Kiievis ja Syriza eurosaadikud on süstemaatiliselt hääletanud nii Ukraina kui ka Moldova ja teiste idapartnerlusriikide europüüdluste vastu.

Syriza liider ja nüüdne Kreeka peaminister käis Moskvas läinud aasta mais ja kohtus nii riigiduuma välisasjade komisjoni esimehe Aleksei Puškovi kui EL-i riikide poolt Krimmi annekteerimise eest musta nimekirja lülitatud Föderatsiooninõukogu esimehe Valentina Matvienkoga. Ühiselt süüdistasid nad Ukraina valitsust fašismis.

Ent Syriza Venemaa suhted on oluliselt sügavamad kui lihtsalt diplomaatia. 2014. aasta detsembris avaldas Vene häkkerite grupp Šaltai Boltai hulga e-maile, mis pärinevad kurikuulsa Vene marurahvuslase, Euraasia liikumise ideoloogi Aleksandr Dugini ringkonnast.

E-mailid tõendavad, et Dugin, seesama mees, kes võitleb maailma senise julgeolekuarhitektuuri hävitamise ja Russki Miri eest, kes on soovitanud Ukrainas läbi viia genotsiidi, on pikka aega olnud Syriza ideoloogiline nõustaja. Syriza on saatnud Duginile ja tema sõpradele partei strateegia- ja positsioonipabereid kommenteerimiseks ja ettepanekute saamiseks. Ühes e-mailis kirjutab Syriza poliitiline nõunik Duginile: "Ma tean väga hästi kuidas vaenlane töötab ja teie juhtimise all saan ma lüüa vastu efektiivselt ja valusalt".  

Dugin on seotud ka sagedasti Moskvat külastava Syriza välisministri Nikos Kotzisega. Kotzise külalisena Kreekas loengut pidades soovitas Dugin, et "Kreeka ei peaks mitte liituma Venemaa juhitud Euraasia Liiduga, vaid koos Serbia ja teiste riikidega mängima rolli Euroopa arhitektuuri ümberehitamisel ja moodustama Euroopa identiteedi idapooluse Euroopa Liidu sees." Teisisõnu - lõhkuma Euroopa ühtsuse.

Syriza koalitsioonikaaslane, parlamendis 13 kohta omav paremradikaalne partei ANEL omab samuti häid suhteid Dugini ning Vene võimudega. Äsja Kaitseministriks saanud ANEL-i juht Panos Kammenos käis Moskvas viimati kaks nädalat tagasi. Novembris 2014 kirjutas Kammenose juhitud Geopoliitiliste Uuringute Instituut alla koostöömemorandumi Vene Strateegiliste Uuringute Instituudi ehk RISI-ga. Kuni 2009. aastani kuulus RISI Vene Välisluureteenistuse struktuuri ja liideti siis Vene Föderatsiooni Presidendi administratsiooniga. Seda juhib endine SVR-i kindralleitnant Leonid Rešetnikov. Seesama RISI on andnud Putinile nõu Ukraina sõja ala ja soovitas hiljuti Valgevene annekteerimist ning Vene Impeeriumi taastamist 1914. aasta piirides.

Vene politoloog Anton Šehotsov, kes uurib Euroopa radikaalseid liikumisi, ütleb et kuigi venemeelsed meeleolud Kreekas on üsna laialt levinud "väljub nende kahe partei avalik Vene joont toetav välispoliitika kaugelt normi piirest". Esimene külaline uue peaministri juurde vahetult pärast valimistulemuste väljakuulutamist oli Vene suursaadik, kes tõi kaasa Vladimir Putini isikliku õnnitluse oma kamraadile.

EL-i ja NATO pärast Kreeka valimisi

Esimene märk, et Syriza valitsus kavatseb oma Vene sõprust tegudega kinnitada, saabus päev pärast valitsuse ametisseastumist. Kreeka teatas, et ta ei nõustu EL-i 28 liikmesriigi poolt eelmisel päeval kokku lepitud avaldusega, mis kritiseeris Vene invasiooni Ukrainasse ja lubas uusi sanktsioone. Costas Isychos, Syriza valitsuse välispoliitika nõunik teatas, et Lääne Venemaa vastased sanktsioonid on "uuskoloniaalne buliimia". Küllalt huvitav seisukoht NATO riigi valitsuse poolt.

Neljapäeval toimunud EL-i välisministrite kohtumine näitas siiski, et Kreeka uuel valitsusel võib olla olulisemaid muresid kui Venemaa toetamine. Kuigi välisminister lubas enne kohtumist, et "Kreeka võitleb Euroopa ja Venemaa vastuseisu lõpetamise nimel", andis Kreeka lõpuks toetuse otsusele, millega pikendati sanktsioone märtsist septembrini ja nõusoleku uute Venemaa valitsusametnike nimede lisamiseks musta nimekirja. Eeldatakse, et kreeklased hakkavad oma hääle eest Venemaa suunalises poliitikas nõudma järeleandmisi laenude ja abipakettide küsimuses.

Vaatamata esimesele edule Brüsselis, on meil põhjust olla mures Euroopa ühtsuse pärast. Ateenas on nüüd valitsus, mille välispoliitika on otseses vastuolus senise Euroopa Liidu poliitikaga Venemaa suhtes ja mis avalikult toetab Vladimir Putinit.

Tahtmata hunti hüüda enne, kui õige aeg, tuleb ka küsida, kuidas võiks Syriza valitsus hääletada sel halval päeval, mil NATO otsustab Artikkel 5 käivitamise üle?

Kreeka õppetund Eestile on see, et Euroopa ühtsus võib mureneda ka siis, kui üks Putiniga erisuhetes partei pääseb ühes Euroopa riigis võimule. Selliseid erakondi leidub peaaegu igas liikmesriigis...