RIIGIKOGU VALIMISED 1995: Rüütli abiga võitsid mäekõrguselt Koonderakond ja Maarahva Ühendus
1995. aasta riigikogu valimistest võttis osa 68,9 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Maakonniti oli osalus märkimisväärselt stabiilne, kõikudes vahemikus 64,2 ja 74,8 protsenti. Võitjaks osutus - isegi mitme mäe kõrguse eduga - Koonderakond ja Maarahva Ühendus (KMÜ). Nende 32,2protsendine toetus tõi neile parlamendis 41 kohta! Järgnesid korraliku debüüdi teinud Reformierakond (16,2 protsenti ja 19 mandaati) ja Keskerakond (vastavalt 14,2 ja 16).
Valitsuserakonnad said valijatelt oma tööle hävitava hinnangu. Isamaa ja ERSP olid 1992. aastal kokku saanud 30,8 protsenti häältest, mis langes nüüd kolinal 7,9 protsendile (Sic!). Kukkusid ka Mõõdukad, aga et nende toetus oli juba varasematel valimistel alla 10 protsendi, polnud langus kuuele protsendile just maailmalõpp. Lisaks neile viiele venitasid end üle lävendi ka vene parteisid koondav valimisliit Meie Kodu on Eestimaa (MKE) ja Parempoolsed, kes said vastavalt kuus ja viis mandaati.
Edukaim häältemagnet oli Arnold Rüütel (KMÜ) 17 189 häälega. Rüütli valimistulemus püsis häälterekordina kuni 2007. aasta valimisteni, mil Andrus Ansip kogus üle 22 000 hääle. Viiekohalise arvu hääli suutsid koguda ka Edgar Savisaar (Keskerakond, 13 699), peaminister Tarand (Mõõdukad, 11 422), Uno Mereste ja Siim Kallas (mõlemad Reformierakond, 10 806 ja 10 459).
Tänastest rahvasaadikutest sai isikumandaadiga riigikokku ka õigusteadlasest Reformierakondlane Igor Gräzin (5570 häält). Isamaa ja ERSP esinumber ekspeaminister Laar sai vaid 2093 häält ning sai riigikokku kompensatsioonimandaadiga. Mõneti vastuolulisimat kandidaati, Asso Kommerit toetas 2071 valijat ehk valimisliitu toetanute koguarvust enam kui kümme protsenti.
Üksikkandidaatide jaoks olid valimistulemused masendavad - tosina kandidaadi peale suudeti koguda vaid närused 1444 häält ehk nende häältesaak langes eelnevate valimistega võrreldes rohkem kui 13 korda! Edukaim oli 324 häälega Eesti Põllumajandusülikooli dotsent Henn Täär. Kolmest ka 1992. aastal kandideerinud inimesest oli edukaim Heiki Tann 42 häälega. Prohvet Mändmets kogus kokku 92 häält.
Aprilli keskel astus ametisse KMÜ ja Keskerakonna valitsus Tiit Vähiga peaministripukis. Keskerakond pikalt valitsuses istuda ei saanud, sest tänu Edgar Savisaare lindiskandaalile astus valitsus tagasi veel enne kalendriaasta lõppu ning uue valitsuse moodustas Vähi juba Reformierakonnaga. Detsembris toimus ka esimene suurem parteide ühinemine kui leivad panid ühte kappi Isamaa ja ERSP ning sündis Erakond Isamaaliit.
Valimiste ajalugu tutvustav sari valmib koostöös MTÜ Valimisvaatlusega ning iga olnud riigikogu valimise kohta on ilmumas neli lugu. Esmalt teeme ülevaate üldisest poliitilisest olukorrast enne valimisi: kes olid valitsuses, kes opositsioonis, millised olid suurimad valimiseelsed poliitskandaalid ning mida lubasid valimistele eelnenud küsitlused?
Teiseks saavad kaardistatud valimistel osalejad: millised olid parteid ning millised oli erakondade esinumbrid, üksikkandidaadid? Kolmandaks tutvustame valimistele eelnenud kampaaniat. Meenutame kunagisi lubadusi ja lööklauseid, kampaaniate stiile ning loomulikult ka erakondade peamisi programmilisi seisukohti.
Omaette peatüki saavad valimistulemused - kes võitis, kes hävis? Kas oli ka erakondi, kes otsustasid "poe kinni panna" ja laiali minna? Riigikogu valimisi tutvustav lugudesari ilmub Delfis kuni uute riigikogu valimisteni märtsis.
