"Kui erakond valib oma lemmiku ja siis hästi jäigalt takerdub selle lemmiku taha, võib olla kindel, et parlamendis ei jõuta mingi mõistliku tulemuseni," sõnas peaminister Taavi Rõivas tänasel valitsuse pressikonverentsil.

Kuigi presidendi valimine ei ole Eestis rahva valik, ei tähenda see seda, et ta ei võiks olla avalik.
Taavi Rõivas

Rõivase sõnul tuleb parlamendierakondade konsensuse saavutamiseks esmalt välja selgitada, kas parlamendierakonnad on valmis koostööks ning seejärel tooma välja, missugustele kriteeriumidele peab president vastama. "Kui oleme jõudnud ühiste eeltingimute sõnastamiseni, on aeg hakata arutama, kes on need inimesed," sõnas Rõivas, ja tõi välja, et tema jaoks on väga tähtis, et president oleks tugev välis- ja julgeolekupoliitikas, ühendaks rahvast ja toetaks euroopalikke väärtusi. See viitas aga Reformierakonna võimalikele kandidaatidele Siim Kallasele ja Marina Kaljurannale.

"Kuigi presidendi valimine ei ole Eestis rahva valik, ei tähenda ta seda, et see ei võiks olla avalik," sõnas Rõivas.

IRLi esimees Margus Tsahkna ütles kindlalt, et Eesti tulevane president, kui ta parlamendis peaks valitama, on selgelt erakondade ülene president.

"Eesti tulevane president, kui see parlamendis ära peaks valitama, on selgelt erakondade ülene president. Sellest tulenevalt on loogiline, et see kandidaat on ka erakondade ülene kandidaat ja selles mõttes ma olen nõus ka sellega, mida Andrus Ansip täna ütles välja, et suure tõenäosusega peab see tulema kuskilt väljastpoolt kui ühest erakonnast. Ja selle loogika järgi ka Siim Kallase ja Marina Kaljuranna võimalused saada Eesti Vabariigi presidendiks, kui tsiteerida või viidata Andrus Ansipi loogikale, on välistatud," sõnas Tsahkna.

Lihtsalt trikoovoore, et tõsta ennast ajakirjanikele huvitavaks, samamoodi ei ole mõtet pidada.
Margus Tsahkna

Tsahkna rõhutas, et presidendiks sobivaim kandidaat tuleb leida avatult, mitte erakondade tagatubades. "Erakodade enda huvid selles protsessis tuleb eemale tõugata. Mingisuguseid vaikseid kokkuleppeid ei ole mõttekas sõlmida," sõnas Tsahkna, ja rõhutas ka seda, et avatud arutelus välja toodud kandidaadid võiks olla tõsiseltvõetavad. "Lihtsalt trikoovoore, et tõsta ennast ajakirjanikele huvitavaks, samamoodi ei ole mõtet pidada," sõnas Tsahkna.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski viitas põhiseadusele ja tõi välja, et presidendivalimine ei tohiks olla erakonnapoliitika osa, vaid erakonnapoliitika ülene. "See kindlasti soosib neid kandidaate, kes on erakonnavälised," sõnas Ossinovski, kuid lisas, et ei taha taolise mõttekäiguga erakonnasiseseid kandidaate automaatselt välistada.

"Ei ole tark, eriti veel praeguses faasis, kedagi välistada kandidaatide hulgast. Eriti, kui on tegemist avalikkuses kõige populaarsemate kandidaatidega," vastas Taavi Rõivas Ossinovskile, viidates järjekordselt Siim Kallasele ja Marina Kaljurannale. "Vaatamata sellele, et Reformierakond on parlamendi suurim fraktsioon, ei tähenda see, et me saaks automaatselt eeldada, et meie fraktsioonist tuleb president. Samas oleks seda täiesti kohatu välistada. Meie üksinda ei tee presidenti. Kui meie valiksime välja enda lemmiku, tema võimalus presidendiks saada mitte ei suureneks, vaid väheneks," selgitas Taavi Rõivas.