Pärast kohtumisi fraktsioonides kogunes vanematekogu pressikonverentsile, kus anti teada, et riigikogu fraktsioonid seavad presidendikandidaadina esmaspäeval üles Kersti Kaljulaiu.

46-aastane Kaljulaid on tugeva pangandus- ja majandustaustaga, tema esimene tähelepanuväärsem ametikoht oli 1990. aastate lõpus Hansapanga investeerimispanganduse projektijuhina töötamine. Sealt jõudis bioloogia ja ärijuhtimise haridusega Kaljulaid 1999. aastal toonase peaministri Mart Laari majandusnõunikuks. Samal ajal oli Laari büroo juht Matti Maasikas, praegune Eesti eesistumise eriesindaja Euroopa Liidu juures.

2001. aastal astus Kaljulaid Laari meeskonna liikmena ka Isamaaliidu liikmeks, kuid ei jäänud parteisse kauemaks kui kolmeks aastaks. Erakonnast lahkumise üks peamisi põhjuseid oli, et 2003. aastal nimetas siis juba Siim Kallase juhitud valitsus Kaljulaiu Euroopa kontrollikoja liikme kandidaadiks. Kui Eesti 2004. aasta kevadel EL-i liikmeks sai, hakkaski Kaljulaid kontrollikojas tööle ja töötas seal 12 aastat ehk kaks ametiaega.

Tema seisukohad on tihti väga otsekohesed ja tähelepanekuid, kuidas Eesti riigis asjad toimivad või ei toimi, on Kaljulaiul jagunud rohkesti. Selle ja eelmiste valitsuste otsuste kohta avaldatud kriitika võibki olla üks põhjus, miks Reformierakond oli eileõhtuse seisuga ainus erakond, kes tegelikult Kaljulaiu kandidatuuri sobivuses oma seisukohta ei kujundanud.

Pärast Kaljulaiu kohtumist Reformierakonna fraktsiooniga teatas peaminister Taavi Rõivas, et Reformierakond otsustas konsensuslikult Kaljulaidu toetada. EKRE jaoks oli kohtumine aga vastupidise mõjuga: kuna selgus, et Kaljulaiu seisukohad on näiteks kooseluseaduse ja immigratsiooni küsimustes erakonna omadest erinevad, vajab erakond aega, et oma liikmetega Kaljulaiu toetamist arutada.

Presidendivalimised toimuvad riigikogus tuleval esmaspäeval, 3. oktoobril.