Andres Herkel: Jaak Jõerüüdi näol on tegemist tugeva kandidaadiga
Vabaerakonna esimees Andres Herkel peab eile partei liikmetega kohtumas käinud Jaak Jõerüüti tugevaks presidendikandidaadiks ja tema vaateid mitmes valdkonnas Vabaerakonna omadega kattuvaks.
Jaak Jõerüüt jättis Andres Herkeli sõnul väga kogenud diplomaadi mulje, kes oskab küsimustele vastata, naljalt ei libastu, püsib hästi teemades ja saavutab kuulajatega hea kontakti. "Sellise rahustava toimega inimene. Tal on seda ainest nüüd kindlasti," iseloomustas Vabaerakonna esimees Delfile antud kommentaaris endist diplomaati, kirjanikku ja poliitikut.
"Tulid esile ka mõned teemad, kus ta väljendas päris lähedasi seisukohti sellega, mida Vabaerakond on öelnud kaasamisest, demokraatiast, erakondade rahastamisest ja muudest sellistest teemadest," rääkis Herkel.
Vabaerakonna ja Jõerüüdi kohtumisel joonistus ühe suurema erimeelsusena välja vaated piirilepingule Venemaaga. "Mul tuleb ette üks küsimus, kus meie oleme väljendanud kriitilisemat positsiooni. See on piirileppe ratifitseerimine ja selle teema esiletoomine praeguses kontekstis, kus Venemaa esiteks ei ole demokraatlikult toimiv riik, teiseks on asetanud meid ka sellesse olukorda, kus meie ratifitseerimisega käime mitu sammu eespool," selgitas Herkel.
"Jaak Jõerüüt ütles selle kohta väga selgelt, et ratifitseeritud leppega elamine on Eesti riigile kindlasti rahulikum. Ma saan ka sellest positsioonist aru. Ma ei ütleks, et see on nüüd mingisugune suur erinevus," lisas ta.
Üldplaanis jookseb veelahe ka liberaalsuse-konservatiivsuse telge pidi, kuid see pole Herkeli hinnangul peamine. "On ju teada, et Jõerüüt on oma maailmavaatelt liberaal, aga kuna Vabaerakonnas on nii liberaale kui konservatiive, siis ma siin ka suurt vastuolu ei näe. Selleks, et täita hästi presidendi rolli, on need küsimused võib olla teisejärgulised ja meie eesmärk ei ole siin otsida parteilist kandidaati, vaid pigem sellist kandidaati, kes suudaks ühendada."
Loomulikult tulid jutuks ka teravamad küsimused, mida ajakirjandus ja osalt ka Vabaerakonna liikmed püstitanud on. Nimelt keeldus Jõerüüt 36 aastat tagasi alla kirjutamast venestamise vastu protesteerinud 40 kirjale ja osales hiljem ka sellele alla kirjutanud tõlkija karistamises.
"Ma arvan, et see on nüüd väga individuaalne, kuidas keegi seda võtab. Mina arvan, et Eestil tuleb pigem tulevikku vaadata ja mitte hinnata inimesi selle järgi, mis väga kauges minevikus tehtud või juhtunud on, eriti kui inimene ka ise sellele oma tegevust tauniva hinnangu on andnud. Ma ei näe siin väga suurt probleemi, aga kindlasti on tegemist selles kontekstis ebamugava probleemiga," sõnas Herkel.
Vabaerakonna esimees ei soostunud Jõerüüti teiste kuulamisel käinud kandidaatidega võrdlema ning lisas, et võimaluse korral kohtutakse veel ka Allar Jõksiga. "See võib toimuda, see võib mitte toimuda."
Kohtumist iseloomustas hea atmosfäär
Jaak Jõerüüt oli eile toimunud kohtumisega rahul. "Õhkkond oli väga tore, sellepärast et rahvas kuulas päris kannatlikult ja päris pikalt - paar tundi, kui me rääkisime kõiksugustel teemadel."
Arutluse alla tulid nii välis- kui siseteemad. "Ma võin peast teile üles lugeda selle § 78 sisu, mis on presidendi ametijuhend, ja seal on seitse konkreetset ülesannet, mis on suunatud riigist väljapoole, ja 27, mis on suunatud sissepoole. Muidugi nende kõikide kaal ja sisu ei ole võrdne, aga põhiseaduse paragrahv ütleb täiesti selgelt ära, et mõlemale poole tuleb vaadata, ja sellest me rääkisimegi päris pikalt," selgitas Jõerüüt Delfile.
Jõerüüt mõtleb oma seisukohtade laiema tutvustamise peale, kuid veel pole selge, kuidas ta seda teeb.
Jõerüüt loodab Vabaerakonna toetusele. "Ootan ära Vabaerakonna otsuse. See tuleb kusagil juunikuus."
