Esmalt uurisime, kui oluliseks üldse presidendi valimiste teemat peetakse: eestikeelse ankeedi vastajatest 81% peab teemat kas oliseks või väga oluliseks. Ka venekeelse ankeedi täitjad peavad teemat olulisemaks, kuigi venekeelsete vastajate hulgas on neid rohkem, kes peavad teemat ka mitteoluliseks (37%).

Presidendi ametikohta peab vajalikuks 71% eestikeelse ning 51% venekeelse ankeedi täitjatest.

Uurisime ka seda, kui teadlikud on vastajad meie valimissüsteemist: 35% vastajatest ütles ausalt, et nad ei tea, miks Eestis ei saa presidenti otse valida. Suurem osa vastajatest leiab, et presidenti võiks saada otse valida ning presidendikandidaadi võiks üles seada rahvaalgatuse korras. Vaata kokkuvõtvat graafikut loo lõpus ja saa teada, mida Delfi lugejad arvasid!

Lisaks ankeedile uurisime ka kahe küsimusega, milline peaks president olema ning millised oleksid need omadused, mis oleksid vastuvõetamatud. Tegime esmalt kokkuvõtted eestikeelse ankeedi vastustest.

Mees nigu muiste!

Presidendilt oodatakse, et ta oleks eeskätt aus, eestlane ja tark.

Loetletakse rohkelt erinevaid positiivsust ja väärikust ning riigimehelikkust kajastavaid omadussõnu. Siin on sõnapilv enimkasutatud sõnadest!

Presidendi puhul oodatakse karismaatilist isikut, eeldatakse esinduslikkust ja soliidsust. Kena välimust ei toodud välja, sõna "ilu" näiteks ei mainitud.

Mitmed vastajad kasutavad vaba vastuse kohta, et kiita ametisolevat presidenti oskuse eest Eestit hästi välismaal esindada, kuid tunnevad puudust sellest, et president oleks oma rahvale lähedasem.

Ta võiks olla mees, kes suudab Eestis välimaal esindada nii nagu teeb seda Ilves ja samas võiks olla sama karismaatiline liider kodumaal, nagu oli seda Lennart Meri. Noh, ma saan aru, et see on võimatu ülesanne. Kuna presidendil pole Eestis võimu, siis oleks vähemalt hea, kui ta meile välismaal häbi ei teeks. Ilves pole teinud.

President peaks oma rahvast armastama, seda ei olegi nii vähe! Praegune president tunneb vist ainult häbi oma kannatava rahva pärast ja see on häbiväärne iseenesest.

Kindla selgroo ja vankumatu moraali tundega, kes oleks eeskujuks oma rahvale nii käitumises, kõnes kui mõttetes. Mees, kes inspireeriks rahvas olema parem ja püüdlema juhiks, kuid ei pelgaks ka ise rasket tööd. Ideaalseks näiteks pean Theodore Roosevelti.

Teisalt on ka neid, kes leiavad, et presidendiamet on kokkuvõtlikult:

Mõttetu ametikoht ja see tuleks kaotada

Eesti ei vaja sellist ametikohta

Mis nimed on juba praegu hingel?

Kuigi me seadsime küsitluse tulemused nii, et me ei andnud ette ega ka küsinud ühtegi nime, siis sellest hoolimata kasutati vaba vastuse varianti tihti selleks, et oma lemmiku nimi sinna kirjutada.

Loetelu tabelis juhtisid Siim Kallas ja Marina Kaljurand. Ametisoleva presidendi Ilvese nime mainiti ka, kuid kontekstis, mida tema samamoodi teha või siis mitte tema moodi teha.


Inimene, mees või naine?

Kui presidendist räägiti, kasutati enam ametinimetust, teisalt kirjeldati teda kui inimest: "President peaks olema...; ta peaks olema selline inimene, kes..."

Siiski torkas silma, et inimesed kippusid presidendi isikuomadustest rääkides pookima neid külge kellelegi, kes on pigem "mees" kui "naine".

Näiteks:

Ta peaks läbi ja lõhki olema Eesti mees

Siiski võib öelda, et pigem otsitakse ideaalsete isikuomadustega inimest ning ei keskenduta sellele, et president peaks olema kindlasti mees. Ka saame me ankeedikoostajatena sugeda, et küsisime valmisolekut naispresidendiks.

Sooviti, et me oleks küsinud valikvastustega siis ka seda, kas Eesti on valmis meespresidendiks:

"Kallutatud provotseerivad variandid - vähemalt "mees" peaks valikutes esinema."

"Naine, neeger, aarialane, asiaat, mis vahet on üldse nahavärvil, milleks selline provotseeriv küsimus, põhiline, et oleks eestlane, lihtne. Naise all ei pea ma silmas kindlasti proua Kaljuranda, ta ei sobi presidendiks. Kõrgharidus ei ole minu arvates määrav, sest inimene võib olla ka muidu väga hea silmaringiga ja haritud, paber ei tee mehest meest kui öelda väga lihtsustatult. Näide - peaminister."

Milline kindlasti president olla ei või: mitte-eestlane ja harimatu

Uurisime inimestelt küsimusega "Palun kirjeldage lühidalt, mis on teie arvates suurimad takistused presidendiks saamisel? Milline taust või veendumused oleksid Teile vastuvõtmatud?", saime vastuseks loetelu erinevaid omadusi, mida ei soovita näha.

Oluline on välja tuua, et vastajad kasutasid eestikeelsetes ankeetides seda välja eraldi rõhutamiseks, et on, mis on – eestlane peab president olema ning Eesti eest peab seisma. See tundub olevat peamine mure, kõik muud asjad on tagaplaanil.

Mida heideti ette, oli näiteks seotus kommunistliku minevikuga ning ka toodi välja, et president peab olema erakondlikust ja parteidega mitte seotud: ei tohi olla kellegi "käpik" või marionett.

Vastuvõtmatu oleks repressiivorganite taustaga, amoraalne, alkohoolik, eestluse vastane.

Eesti President peab olema rahvuselt eestlane.

eestlane, Eesti huvide eest seisja, mitte Brüsseli.

Takistus on: loobumine eesti- kui rahvusriigi kuvandist . Liigne läänemeelsus. Liigne idameelsus. Kasin eestimeelsus.

Takistused: Kommar, suli, mitte-eestlane

Ma usun, et seadusest tulenevad kriteeriumid on hästi paigas ning neile vastav isik sobib põhimõtteliselt presidendiks, eelistaksin inimest, kel on pigem spetsialisti või praktiku, kui poliitiku taust. Parteilise mittekuuluvuse kriteerium võiks laieneda ka käiteks kahele presidendivalimistele eelnenud aastale.

Väga oluliseks peeti presidendi puhul seda, et tegu oleks haritud inimesega: moel või teisel sõna "harimatu" on see, mis häirib rohkemgi kui kellegi taust või rahvus.

Siin on ülevaade kümne küsimuse kokkuvõttest, valikuvastustega variandid.
Klikkides graafikul saad vaadata nii eesti - kui venekeelseid tulemusi, kas koos või eraldi!