Üks kohtumistest oli eraviisiline jutuajamine Sessionsi ja Venemaa suursaadiku Sergei Kisljaki vahel, mis leidis aset septembris senaatori kabinetis luureametnike sõnul Venemaa presidendivalimiste mõjutamiseks läbi viidud küberkampaania tipphetkel, teatab Washington Post.

Kui Sessions juulis ja septembris Kisljakiga kohtus, oli ta senati mõjuka relvateenistuste komitee kõrgetasemeline liige ning Trumpi üks juhtivaid välispoliitikanõunikke.

10. jaanuaril küsis senaator Al Franken Sessionsilt ametisse kinnitamise kuulamisel õiguskomitees, mida ta teeks, kui saaks teada tõenditest, et keegi Trumpi kampaaniaga seotu suhtles 2016. aasta kampaania käigus Venemaa valitsusega.

„Ma ei ole teadlik mingist sellisest tegevusest,“ vastas Sessions ja lisas: „Mind on kutsutud selles kampaanias kord või kaks asendajaks ja mul ei olnud suhtlusi venelastega.“

Ametnike sõnul ei pidanud Sessions neid vestlusi senaatorite küsimustele vastates asjassepuutuvateks ning ta ei mäleta üksikasjaliselt, mida Kisljakiga arutas.

„Tema vastuses ei olnud absoluutselt midagi eksitavat,“ ütles Sessionsi pressiesindaja Sarah Isgur Flores.

Senaator Patrick J. Leahy küsis Sessionsilt vastuseid kirjalikele küsimustele. „Mitmetel presidendiks valitu nominentidel või vanemnõunikel on Vene sidemed. Kas te olete olnud kontaktis kellegagi, kes on seotud mis iganes osaga Venemaa valitsusest, 2016. aasta valimiste ajal, kas enne või pärast valimispäeva?“

Sessions vastas ühe sõnaga: „Ei.“

Kolmapäeva õhtul tehtud avalduses ütles Sessions, et „ei kohtunud kunagi Vene ametnikega kampaaniaküsimuste arutamiseks. Mul ei ole aimugi, mida see süüdistus endast kujutab. See on vale.“

Justiitsministeeriumi ametnike sõnul kohtus Sessions Kisljakiga 8. septembril pigem relvateenistuste komitee liikme kui Trumpi kampaaniameeskonna liikmena.

„Temalt küsiti kuulamisel suhtluse kohta Venemaa ja Trumpi kampaania vahel, mitte kohtumiste kohta, kus ta käis senaatori ja relvateenistuste komitee liikmena,“ ütles Flores.

Franken tegi kolmapäeval Washington Postile avalduse: „Kui on tõsi, et peaprokurör Sessions kohtus keset kampaaniat Venemaa suursaadikuga, olen ma väga mures, et tema vastus minu küsitlusele tema ametisse kinnitamise kuulamisel oli parimal juhul eksitav. Nüüd on selgem kui kunagi varem, et peaprokurör ei saa heas usus juhatada justiitsministeeriumi ja FBI juurdlust Trumpi-Vene sidemete kohta ja ta peab ennast viivitamatult taandama.“

Mitmed esindajatekoja demokraatidest liikmed kutsusid kolmapäeval Sessionsit üles tagasi astuma.

„Pärast kongressile vande all valetamist tema oma suhtluse kohta venelastega peab peaprokurör tagasi astuma,“ ütles esindajatekoja vähemuse liider Nancy Pelosi oma avalduses. „Sessions ei ole sobilik teenima meie maa juhtiva õiguskaitseametnikuna.“