Walesi erakond tahab kohalikule esinduskogule otsustusõigust Briti sõdurite sõtta saatmise üle

Walesi iseseisvust taotlev sotsiaaldemokraatlik erakond Plaid Cymru leiab, et Ühendkuningriik peaks otsesesse sõjategevusse astuma ainult Walesi rahvusassamblee nõusolekul.

Plaid Cymru teatel tuleks nii Briti parlamendi liikmetele kui ka Walesi rahvusassamblee liikmetele anda sõnaõigus, et vältida suurejooneliselt läbikukkunud seiklusi, vahendab BBC News.

Rahvusassambleedega konsulteerimise kohustust Briti valitsusel praegu ei ole. Assambleed võivad sõjalise ja välispoliitika üle debatte pidada, aga selleteemalised hääletused ei ole Ühendkuningriigi valitsuse jaoks siduvad.

Plaid Cymru viimasel konverentsil võtsid delegaadid vastu poliitikamuudatuse, millega kutsutakse üles sellele, et igasugusel Ühendkuningriigi sõjalisel tegevusel peaks olema parlamendi mõlema koja nõusolek ja Walesi rahvusassamblee toetus.

„Kollektiivne otsustamine kogu Briti riigis kõrvaldaks poliitilistest otsustest Briti marurahvusluse ja viiks julgeolekul põhineva kaitsepoliitikani agressiivsete seikluste asemel, mis on minevikus nii suurejooneliselt läbi kukkunud,” öeldakse konverentsil heaks kiidetud algatuses.

„Mis puutub sõja tagajärgedesse, kui sõdurid naasevad sageli tõsiste füüsiliste ja vaimse tervise vigastustega, siis on see Walesi maksumaksja, kes vastutab ravikulude maksmise eest meie oma tervishoiuteenistuse kaudu,” ütles Plaid Cymrut Briti parlamendis esindav Jonathan Edwards. „Seda kõike arvesse võttes oleks minu arvates enam kui mõistlik taotleda, et ükski Briti valitsus ei peaks saatma meie noori inimesi sõtta ilma meie oma rahvusassamblee toetuseta.”

Walesi konservatiivide esindaja Chris Davies ütles aga, et riigikaitsealaste otsuste tegemine peaks jääma Westminsterisse.

„Me peame läbima mitmeid debateerivaid kodasid, andma üha rohkem fakte inimestele, kes kuulavad sotsiaalmeedias, kes kuulavad televisiooni kaudu, see seab meie sõdurid lihtsalt ohtu,” ütles Davies.

Walesi rahvusassamblee leiboristist liige Mick Antoniw väljendas muret, et rahvusassambleede liikmetele hääleõiguse andmine tekitaks igasuguseid komplikatsioone seoses rahvusvaheliste lepingute ja kohustustega.

„Kui Venemaa tungiks sisse Eestisse, oleme me NATO osa, me oleme automaatselt kohustatud Eestit kaitsma, kui see peaks juhtuma,” ütles Antoniw. „Kas me viitaksime selles olukorras sellele, et Walesil oleks päriselt selle üle vetoõigus või et vastus võiks edasi lükkuda?”