Aastal 2000 saavutati vihmametsade hävitamises viie aasta kõrghetk.

Amazonas on külluslik ravimivaramu ja kuni 30 protsendi maailmas leiduvate linnu- ja loomaliikide kodu. See maailma suurim vihmamets aitab alal hoida regionaalseid ilmastikustruktuure, millest inimkond sõltub, ütlevad teadlased.

Metsaraiumise ja tulekahjude tagajärjel hävis 2001. aastal 15.787 ruutkilomeetrit Amazonase metsi, veidi vähem kui tunamullu, mil vihmametsad kahanesid 18.226 ruutkilomeetri võrra, selgub Riikliku Ruumiuuringute Instituudi esialgsest hinnangust.

Metsalaastamine on vähenenud peamiselt tänu võimude rangemale järelevalvele ning püüetele muuta “hävitavat hõivamismudelit Amazonase piirkonnas”, teatas keskkonnaministeerium.

Amazonase vihmametsad (millest suurem osa asub Brasiilias, kuid osa ulatub ka naabermaadesse), katavad kokku suuremat ala kui kogu Lääne-Euroopa.

Keskkonnakaitsjad tervitasid metsalaastamise aeglustumist 1990. aastate lõpu keskmisele tasemele, kuid kutsusid edasistele pingutustele Amazonase piirkonna kaitseks. Vihmametsi ohustab peamiselt farmide laiendamine, milleks farmerid kohalike võimude nõusolekul džunglit maha saevad ja põletavad.