73. võidupüha aastapäeval näidati traditsiooniliselt ka mõningat uut tehnikat: tankide toetamiseks mõeldud lahingumasinat, ühekohalist ülehelikiirusega katselennukit Su-57, mitmefunktsioonilist lahingrobotikompleksi „Uran-9“, mitmefunktsioonilist demineerimisrobotikompleksi „Uran-6“ ja lähimaa mehitamata lennumasinat „Korsar“.

Mässuliste pealinna Donetski tänavatel võis samaaegselt ringi vuramas näha lahingutanke T-72 jm sõjatehnikat, millel Kremli ja selle finantseerimisel tegutsevate separatistide väitel on oluline roll ukrainlaste tagasilöömisel.

Venemaa, nagu ikka, eitab, et tema separatiste relvadega varustab, väites, et nende näol on tegemist omaaegse sõjatehnikaga Ukrainalt, kuigi tegelikult on tihti juttu militaarvarustusest, mida ukrainlastel ei ole kunagi olnudki.

Tänavu leiti uus põhjendus: „rahvavabariigil“ on oma relvatööstus, mis toodab ekskusiivset sõjatehikat.

9. mail demonstreeriti mässuliste juhi Oleksandr Zahhartšenko kohalolekul seda väidetavat varustust pea miljoni elanikuga Donetski tänavatel. Zahhartšenko väitel varjati seni sõjaväetööstuse olemasolu, kuigi see alustas töö tegemist täistuuridel juba kolme aasta eest, produtseerides tänaseks kaks mitmelasulist raketiheitjat: „Tšeburaška“ ja „Snežinka“.

„Tšeburaška“ suudab tulistada korraga 64 lasku, rünnates mässuliste väitel ukrainlasi vaenlase jaoks „arusaamatul ja hirmutaval“ moel. „Hirmunud ukrainlased ei suuda mõista, millega nende pihta tulistatakse,“ selgitati separatistide propagandamasina poolt.

Analüütikute sõnul on seesugustel relvadel puhtalt propagandistlik, mitte sõjaline eesmärk, vahendab Läti Delfi. Ajal, mil demonstreeritakse taolist sõjaväetehnikat, jätkatakse sõjatandril võitlust venelaste oluliselt paremate relvadega. „Ilma kahtlusteta on see osa infosõjast, esitamakas sõnumit: vaadake, me suudame ennast ise, ilma Venemaa igasuguse abita relvadega varustada,“ märkis militaarekspert Mārtiņš Vērdiņš.

Ekspertide sõnul on tõsiselt kaheldav, et separatistide relvadega saab üldse sihtmärke rünnata. Ja kui saabki, siis nende võimekus sihtmärke tabada on tõenäoliselt enam kui kehv.