VIDEO: Soome tapamajades koheldakse loomi julmalt ja hoolimatult

Väga laiaulatusliku ja pika filmitud materjali põhjal koheldakse loomi Soome tapamajades tarbetult julmalt. Loomi pekstakse kastidega, veetakse jalgupidi ja tiritakse karvadest. Ka elektripiitsa kasutatakse rohkem kui reeglites lubatud, selgus Soome rahvusringhäälingu Yle telesaatest „MOT“.

Kõige tõsisemad probleemid on seotud uimastamisega. Enne tapmist loomad uimastatakse. Selle eesmärk on hoida loom teadvusetus ja tundetus olekus kuni surmani verejooksu tagajärjel.

Videomaterjal näitab muu hulgas, kuidas Soome suuruselt kolmandas veiste tapamajas ei õnnestu paljusid loomi esimesel katsel uimastada, vaid nad üritavad vaatamata pähe saadud löögile üles tõusta. Uimastamisest veristamiseni kuluv aeg on tihti liiga pikk. Loomad liiguvad veristamise ajal ringi. Rootsis töötava uimastamiseksperdi sõnul on uimastamine liiga pinnapealne.

Tapamajad kontrollivad ennast ise. Soome toiduohutusameti Evira järelevalveloomaarstid peaksid kontrollima, et tapamajade sisekontrollisüsteem toimiks. Kui järelevalveloomaarst avastab tõsiseid rikkumisi, võib ta teha tapamaja või transpordifirma kohta loomakaitseotsuseid.

„MOT“ uuris Evira järelevalveloomaarstide loomakaitseraporteid ja –otsuseid aastatest 2010-2015. Ka sealt ilmnevad probleemid uimastamisega. Siiski tehakse loomakaitseotsuseid üsna vähe, mõni aastas kogu Soome kohta. Loomaarstid juhivad aasta aasta järel tähelepanu samadele kitsaskohtadele. Loomakaitsekuriteod jõuavad harva kohtuni.

Soome loomaõiguslaste organisatsioon Oikeutta Eläimille avaldas esmaspäeval ennenägematu videomaterjali Soome tapamajadest. Videod on filmitud neljas tapamajas varjatud kaameratega.

Videomaterjal sisaldab väga raskeid kaadreid. Loomi lüüakse plasttorudega, raudkangidega ja plastikkastidega. Elektripiitsa kasutatakse rutiinselt ja palju - loomi lüüakse ka näkku. Elektrilööke antakse ka siis, kui loomal on võimatu edasi liikuda või ta juba liigub. Lambaid veetakse jalgadest või karvupidi.

"Põhiprobleem on selles, et loomad ei taha surra. Tapjad vajavad elektripiitsa, sest vastuhakkav ja hirmunud loom ei taha vabatahtlikult surma minna," ütles Kristo Muurimaa organisatsioonist Oikeutta Eläimille.

Suur osa uimastamisest ebaõnnestub või õnnestub osaliselt. Materjalist on näha, kuidas siga põgeneb keset elektrilist uimastamist ja lehm tõstab peale narkoosipüstolist lasu saamist pead. Verelaskmise alguses reageerivad loomad tihti noalõikele ja näitavad muid märke puudulikust uimastamisest. Uimastamise õnnestumist enne verelaskmist ei kontrollita.

Kristo Muurimaa sõnul on võikad pildid ja vägivald konkreetne tagajärg sellele, et ühiskonnas nähakse loomi ainult tootena. "Nii kaua, kui sööme aastas kümneid miljoneid loomi, jätkub ka vägivald loomade vastu."

Teurastamot from Oikeutta eläimille on Vimeo.