Tegemist on esimese korraga Nigeeria ajaloos, kui opositsioonipartei on demokraatlikul teel võimu üle võtnud. Jonathani erakond on riiki valitsenud alates sõjalise diktatuuri lõpust 1999. aastal, vahendab Associated Press.

Valimiskomisjoni esimehe Attahiru Jega sõnul kogus Buhari 15 424 921 häält ja Jonathan 12 853 162 häält.

Buhari võitis ülekaalukalt viimases tulemused teatanud osariigis, riigi kirdeosas asuvas Bornos, mis on islamistliku rühmituse Boko Haram sünnipaik ning mis on viimase vägivallas kõige rohkem kannatanud.

Lisaks oodatud domineerimisele islamiusku põhjaosariikides võitis Buhari ka Nigeeria ärikeskuses Lagose osariigis, kus on kõige rohkem hääleõiguslikke. Veel võitis Buhari võtmetähtsusega osariikides riigi edelaosas.

Buhari on nimetanud ennast demokraatiausku pöördunuks ja lubanud Boko Harami maha suruda.

Nii kriitikud kui ka pooldajad on ühel nõul, et Buhari on olnud Nigeeria ainus juht, kes ei kasutanud riigikassat isikliku hoiupõrsana. Oma lühikesel valitsemisajal aastatel 1983-1985 valitses ta raudse käega. Lõpuks kukutasid ta tema oma sõdurid.