„Kohe kui nad adopteerida antakse, hakkavad USA inimesed varjupaikade ees sõna otseses mõttes järjekorras seisma, et neid koeri endale saada – seepärast, et nende taustalugu on nii kurb ja kaasakiskuv,“ usub aktivist Andrew Plumbly.

HSI alustas Lõuna-Koreas kampaaniat koerasöömise vastu 2015. aastal. Sellest peale on riigis suletud juba viis koerafarmi ja praegune, riigi pealinnast Söulist 87 kilomeetri kaugusel asuv Wonju farm on kuues. Otsusele eelnesid pool aastat kestnud läbirääkimised firmaomanikega, koerte arstlik läbivaatus ja vaktsineerimine.

Kõigi 200 farmiasuka äraviimine võtab aega mitu nädalat. Nende senine elu on olnud kõike muud kui ideaalne: loomad elavad oma rooja sees, kannatavad ilmale vastavalt külma ja kuuma ning saavad vaid korra päevas süüa.

"Lõuna-Korea on ainuke paik, kus ma olen koerafarme näinud,“ märkis HSI loomakaitseosakonna juht Adam Parascandola. „Hiinas esineb palju hulkuvate koerte püüdmist või koduloomade vargust, Vietnamis on lugu üsna sarnane.“

Aktivist Kim Nara sõnul soovivad paljud farmiomanikud tegelikult koerakasvatusest loobuda. „Loodetavasti võtab Lõuna-Korea valitsus seda arvesse ja teeb meiega koostööd, sest meil on aitamiseks palju võimalusi.“

Seni jätkab 17 000 riigis asuvat koerafarmi siiski tegevust. Eriti populaarseks muutub koeralihasöömine Koreas suvekuudel. HSI loodab, et Korea keelustab koerafarmide tegevuse enne seda, kui Pyeongchangis algavad 2018. aasta taliolümpiamängud.