Maavärinat oli tunda kogu regioonis, ka Pakistanis, Bangladeshis ja Indias, vahendab BBC News.

„Me vajame toetust erinevatelt rahvusvahelistelt agentuuridelt, millel on rohkem teadmisi ja varustust sellise hädaolukorraga tegelemiseks, mis meil nüüd on,“ ütles Nepali informatsiooniminister Minendra Rijal.

Valitsus kuulutas välja eriolukorra.

Politsei teatel on Nepalis hukkunud vähemalt 970 inimest, üle 1700 on vigastada saanud. Indias on hukkunud 35 inimest, ohvreid on ka Bangladeshis. Tiibetis kaotas Xinhua teatel elu viis inimest. Vähemalt 10 inimest sai laviini tagajärjel surma Everesti baaslaagris, teatas Reuters. Rootsi alpinist Robin Trygg teatas aga agentuurile TT, et šerpade sõnul jäi laviini alla kuni 80 inimest.

India peaminister Narendra Modi pidas nõu teiste ministritega. Nepalile lubas abi ka Pakistani peaminister Nawaz Sharif.

Paljud hooned, sealhulgas tuntud Dharahara torn, varisesid Katmandus kokku. Hävisid paljud UNESCO maailmapärandi nimekirja kuulunud hooned, templid ja osa endisest kuningapaleest, mis olid riigi peamised vaatamisväärsused. Osa ajaloolistest hoonetest on varisemisohtlikud. Palju selliseid hooneid hävis Nepalis ja eelmise suure maavärina ajal 1934. aastal.

Inimesed kogunesid tänavatele, ning mobiil- ja muu side katkes.

Alpinist Alex Gavani sõnul põhjustas maavärin Mount Everesti baaslaagri juures suure lumelaviini. Paljud inimesed olid aga mäel.

Hea lugeja, kui oled ise Nepalis või sul on sealse olukorra kohta vahetut infot, anna sellest teada rahvahaal@delfi.ee!