Verised lahingud Liibanonis

Tripolis toimuvad teist päeva Liibanoni vägede ja islamivõitlejate kokkupõrked, mille tulemusena on surma saanud ligi 50 inimest.

Eilsed võitlused keskendusid Nahr al-Bared põgenikelaagri ümbrusse, kus armee piiras ümber Fatah rühmituse islamivõitlejate positsioonid.

Vägivald puhkes pärast seda, kui julgeolekujõud korraldasid Tripolis haarangu laupäeval toime pandud pangaröövis kahtlustatavate tabamiseks.

Fatah võitlejad ründasid seejärel pagulastelaagri sissepääsude juures asuvaid armeeposte. Liibanoni väed andsid vastulöögi.

Nahr al-BAredi laagris elab umbes 30 000 palestiina pagulast.

Kokkupõrkeis sai surma vähemalt 15 islamivõitlejat. Surmasaanute seas on üle 20 Liibanoni sõduri ning neli Fatah al-Islami liiget, teatasid julgeolekuallikad. Tegemist on Liibanoni veriseima sisekonfliktiga pärast 17 aastat tagasi lõppenud kodusõda.

Fatah al-Islam hoiatas hukatuslike tagajärgede eest, kui Liibanoni armee ei lõpeta provokatsioone. Fatah al-Islam kuulub väidetavalt al-Qaida terrorivõrgustikku ning Liibanoni valitsuse arvates toetab seda Süüria riik. Rühmituse rajasid möödunud aastal radikaalsed palestiinlased, kes lahkusid Süüria toetatud rühmitusest Fatah al-Intifada.

Eile toimus plahvatus ka Liibanoni pealinna Beiruti peamiselt kristlastest elanikkonnaga linnaosas. Selles sai surma üks ja vigastada vähemalt 10 inimest. Pole selge, kas toimunu on seotud riigi põhjaosas käivate võitlustega

Liibanonis on 12 pagulaslaagrit, milles elab üle 350 000 Palestiina pagulase, kellest paljud rändasid sinna 1948. aastal peale Iisraeli riigi loomist.

Mõned vaatlejad seostavad vägivalla puhkemist ÜRO julgeolekunõukogu initsiatiiviga luua rahvusvaheline tribunal kaks aastat tagasi mõrvatud endise peaministri Rafik Hariri mõrva uurimiseks. Süüria on tribunali vastu ning Liibanon süüdistab Damaskus probleemide tekitamises, et tähelepanu eemale juhtida.