Venemaa diplomaatiliste ringkondade allikad teatasid Izvestijale, et kaalutakse mitut varianti: isiklikud sanktsioonid seaduse väljatöötamisest osa võtnud Poola poliitikute vastu, majanduslikud vastumeetmed ning aktiivne töö igasugustel rahvusvahelistel foorumitel sellele probleemile tähelepanu pööramiseks.

Moskva üheks tõenäolisteks vastuseks Poola tegevusele nimetas Izvestija Venemaa diplomaatiliste ringkondade allikas isiklikke sanktsioone Poola poliitikute vastu ning Vene-Poola majandussuhete taseme märgatavat langetamist.

„Tuleb nii kehtestada sanktsioonid seaduse autorite vastu, kes seda edendasid ja lobitööd tegid, kui ka katkestada majanduslikud suhted Vene ja Poola regioonide vahel. Ma toetan igasuguseid sanktsioone, mida pakutakse,“ kommenteeris neid algatusi Venemaa föderatsiooninõukogu väliskomitee esimehe asetäitja Vladimir Džabarov.

Piirangud võivad puudutada ka mingeid teisi tegevusi teiste inimeste suhtes, leiab föderatsiooninõukogu liige Oleg Morozov.

„Keegi ju võtab vastu otsuse mälestusmärkide mahavõtmiseks, nende demonteerimiseks. Seda teevad ka teatud institutsioonid, võimuorganid ja konkreetsed isikud. Ja nende vastu võib kehtestada sanktsioonid. On ettepanekuid ühiskondlikus ja kodanikupõhises korras: tuua mälestusmärgid, mida tahetakse Poolas maha võtta, välja, luua tingimused nende säilitamiseks Venemaa territooriumil,“ ütles Morozov.

„Föderatsiooninõukogu ja riigiduuma kavatsevad nüüd reageerida ning juba selles suhtes kriitiline, selliste käitumisega kategooriliselt nõusolematu seisukoht on üks osa avalikust positsioonist. Varssavi rikub kõiki õiguslikke dokumente, mis on olemas Poola ja Venemaa kahepoolsetes suhetes,“ seletas Morozov.

Oma nägemusest asjakohaste vastumeetmete kohta rääkis ka politoloog Sergei Markov.

„Moskva ei ole, nagu mulle tundub, veel adekvaatse vastuse kohta oma arvamust kujundanud. Poola poolt heidetakse Venemaa ja Venemaa ajaloo aadressil tohutu hulk solvanguid. Igaühele vastamine on küllaltki raske, aga ka vastamata jätta ei tohi. Poola võimud käituvad barbaarselt, aga Venemaa on tsiviliseeritud maa ega saa vastata barbaarsusele barbaarsusega. Ainult humanistlikult,“ selgitas Markov. „Kõige adekvaatsem vastus oleks mälestusmärgi püstitamine just Poola võimude barbaarsusele. Millise mälestusmärgi? Need võivad olla ukraina päritolu punaarmeelased, keda piinati elajalikult Poola sõjavangis 1920. aastal niinimetatud „ime Wisła all“, Poola iseseisvuse eest peetud lahingu ajal. Vastuseks oleks veel võimalik püstitada mälestussammas Kremli kõrvale. See poleks mitte ainult 1612. aastal Kremli Poola okupantidest vabastanud uhke vene hinge sümbol, vaid ka poolakate endi kujutis. Ei ole vaja maha võtta Venemaal olevaid Poola mälestusmärke, aga püstitada mälestussambaid Poola režiimi töötajatele võib. Näiteks Poola diktaatori Józef Becki auks. Koletislik Poola russofoobia on pragmaatiline ja suunatud Poola vene elanike üle domineerimise õigustamisele ja kehtestamisele Ukrainas. Seetõttu oleks kõige õigem vastus võtta ette mingi tegevus banderalaste diktatuuri ikke all Kiievis ja teistes linnades ägavate venelaste aitamiseks.“