Venemaa valimised võitis Putin (täiend 12.40)

Venemaal pühapäeval toimunud presidendivalimised võitis ülekaalukalt praegune riigipea Vladimir Putin, kes kogus 71 protsenti valijahäältest.

Kui kokku oli loetud 99,2 protsenti hääletussedelitest, oli Putin kogunud 71,2 protsenti valijahäältest ehk 48 918 513 häält.

Nikolai Haritonov oli saanud 13,7, Sergei Glazjev 4,1, Irina Hakamada 3,9, Oleg Malõškin 2,0 ja Sergei Mironov 0,8 protsenti häältest.

Kolm ja pool protsenti valijaist ehk üle 2 377 000 inimese hääletas kõikide kandidaatide vastu.

Putini kindla võidu aluseks on presidendi populaarsus ning valimiseelsed lubadused tuua riiki stabiilsus ja päästa elanikud vaesusest.

USA aga kahtleb kampaania aususes, sest riigimeedia on kajastanud Putini iga sammu, kuid seadnud sageli takistusi tema vastastele.

Liberaalid väidavad, et endise KGB agendi autokraatlik juhtimisstiil, sõda Tšetšeenias ja julgeolekuametnike edutamine kõrgetele kohtadele seab ohtu demokraatia tuleviku Venemaal.

Keskvalimiskomisjon teatas juba neli tundi enne viimaste valimisjaoskondade sulgemist, et valimisaktiivsus on ületanud 50 protsenti, seega on tulemused kehtivad.

Tsaarina Venemaad valitseval Putinil ei ole ohtu viiest vastaskandidaadist, kelle toetus ei küüni ilmselt kümnegi protsendini. Ainsaks ohuks oli väljavaade, et valimisaktiivsus jääb alla 50 protsendi.

Valimisvõit annab Putinile neli aastat aega lubatud reforme läbi viia, et rahvale jõukust ja stabiilsust tuua.

USA väljendas Putini valimisvõidu saavutamise teede üle muret juba enne valimiste lõppu.

“Te oleks pidanud võimaldama kõigile kandidaatidele sellise juurdepääsu meediale, nagu oli presidendil,” ütles Ühendriikide välisminister Colin Powell telekanali Fox uudistesaates.

“Mulle ei ole päris selge, miks nad teevad nii, et takistavad vastaskandidaate täielikult valimisprotsessis osalemast,” lisas ta. “See ei ole hea, aga ma ei arva, et see viitaks Venemaa täielikule loobumisele demokraatiast.”

Putini võimutäiusel ei ole mingeid tõkkeid. Detsembrikuised riigiduuma valimised võitis Kremli-meelne blokk. Valitsus, mille Putin möödunud nädalal moodustas, koosneb presidendile lojaalsetest tehnokraatidest.

“Need on kõige veidramad valimised, mida ma eales kusagil maailmas näinud olen. Igas demokraatlikus, isegi moondunud demokraatlikus riigis võib oodata pisutki konkurentsi,” ütles üks eakas Lääne vaatleja.

Putini vastased on süüdistanud presidenti juba enne valimisi võidu endale kindlustamises ja inimõiguslased heidavad talle ette olukorda Tšetšeenias.

Finantsinvestorid, nagu enamus venelastestki, usuvad tugevasse Putinisse, kes nende veendumust mööda suudab viia riigi uuele majandustõusule, isegi kui demokraatia sellel läbi kannatab.

“Mina valisin Putinit. Las ta olla veel neli aastat, et alustatu lõpule viia. Elu on siin muutunud elamisväärsemaks ja Venemaa näeb ülejäänud maailma silmis parem välja,” ütles Peterburi poemüüja Marina.

Kümne aastaga Venemaa majanduse kahekordistada lubanud Putinit ei toetata siiski jäägitult.

“Ma olen Putinist tüdinud. Ta ei ole midagi teinud. Hinnad tõusevad. Võibolla muudaks (kommunistide kandidaat Nikolai) Haritonov midagi,” ütles 65-aastane Vladivostoki pensionär Antonina Andrejevna.