Venemaa valib täna presidenti
VLADIMIR PUTIN, 59-aastane, peaminister.
Pikaaegne KGB ohvitser, kes töötas nõukogude ajal Ida-Saksamaal, ning vahetas tegevusala ametnikukarjääri vastu, kui ta pärast Berliini müüri langemist oma kodulinna Peterburi naasis. Moskvasse kolis ta 1996. aastal, mil algas tema kiire tõus võimule, saades Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juhiks ning seejärel peaministriks.
President Boriss Jeltsin astus 1999. aasta 31. detsembril tagasi, määrates Putini presidendi kohusetäitjaks. Oma esimest ametiaega kahest järjestikusest alustas ta pärast valimisvõitu 2000. aasta märtsis.
Putini ajal leidis aset naftahinnast õhutatud majanduskasv, mis parandas paljude venemaalaste elatustaset ning taastas nende uhkuse, ent kriitikute sõnul piiras ta vabadusi ning lasi õitseda korruptsioonil.
Seistes 2008. aastal silmitsi põhiseadusliku keeluga pürgida kolmandat korda järjest presidendiametisse, toetas Putin enda soositud mantlipärijat Dmitri Medvedevit ning asus ise peaministri ametisse. Sellest hoolimata nähakse teda endiselt Venemaa võimukaima liidrina.
Putin on viimastel kuudel silmitsi seisnud tänavaprotestidega, mis vallandusid ulatuslike rikkumiste tõttu detsembrikuistel parlamendivalimistel ning inimeste rahulolematuse pärast tema eelseisva domineerimisega riigi poliitilisel areenil lähiaastatel.
Reiting: Putinit toetab 66 protsenti inimestest, kes kavatsevad hääletada ning on toetatava kandidaadi juba valinud, näitas 17.–20. veebruarini Venemaa suurima sõltumatu arvamusuurija Levada keskuse korraldatud gallup.
GENNADI ZJUGANOV, 67-aastane, Kommunistliku partei liider.
Endisest füüsikaõpetajast Zjuganov ronis mööda hierarhiaredelit Nõukogude Liidu kõikvõimsa kommunistliku partei ametnikuna just riigi lagunemise eel. Ta on juhtinud Venemaa kommunistlikku parteid alates 1993. aastast.
Zjuganov on varem juba kolmel korral presidendiks pürginud, jäädes iga kord teiseks. Võidule kõige lähemale jõudis ta 1996. aastal, kui ta sundis teise vooru president Boriss Jeltsini. 2000. aastal kaotas ta Putinile ning 2008. aastal praegusele riigipeale Dmitri Medvedevile.
Zjuganov on kasutanud kohati natsionalismi, üritades suurendada oma partei tõmbejõudu ning meelitada peamiselt vanemate, nõukogude aja järgi nostalgitsevate venemaalaste toetatavasse parteisse rohkem noori.
Zjuganov on samuti üritanud tungida peamiselt linnaelanikest koosneva keskklassi ridadesse, kes osalesid suurimatel protestidel Putini 12-aastase valitsemise vastu.
Zjuganov, kes lubab valituks osutumisel Venemaa nafta- ja gaasitulude õiglasemat jaotust, on lubanud, et tegemist on tema viimase presidendikampaaniaga.
Reiting: 15 protsenti (Levada).
VLADIMIR ŽIRINOVSKI, 65-aastane, natsionalistliku Liberaaldemokraatliku partei liider.
Oma värvika, natsionalistliku retoorika poolest tuntud Žirinovski sündis toonases nõukogude Kasahstanis. Tal on teaduskraad türgi keele ja kirjanduse alal ning ta valdab vabalt seda keelt. Ta kandideeris Venemaa presidendiks 1991. aastal, mõned kuud enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, tulles kolmandaks valimistel, mille võitis Boriss Jeltsin.
Žirinovski partei pälvis ligi neljandiku häältest Venemaa 1993. aasta parlamendivalimistel, vallandades kartused ägeda natsionalismi tõusust. Tema külgetõmme on tugev paljude venemaalaste jaoks, ent tema retoorikat on viimastel aastatel hakatud vähem tõsiselt võtma. Ta kandideeris ebaõnnestunult presidendiks 1996., 2000. ja 2008. aastal.
Žirinovski mängis Putini presidendiajal, aastatel 2000–2008 kojanarri rolli. Tema partei toetas Kremli liini enamuse parlamendihääletuste ajal, süvendades kartusi, et ta on marionett, keda Putin kasutab ära natsionalistide häälte suunamiseks ohutusse voolusängi.
Reiting: kaheksa protsenti (Levada).
MIHHAIL PROHHOROV, 46-aastane, miljardärist ärimees.
Prohhorov, kes on ajakirja Forbes reitingu kohaselt Venemaa rikkuselt kolmas mees 18 miljardi dollari suuruse varandusega, omab alumiiniumi- ja kullatööstust ning on osaline panganduses, samuti kuulub talle korvpallimeeskond New Jersey Nets.
Prohhorov on presidendivalimiste noorim ja esimest korda osalev kandidaat, olles tulnud poliitikasse alles eelmisel aastal põgusa katsega juhtida Kremli toetatavat erakonda.
Prohhorov on läbi viinud elava kampaania, põigates sisse korvpalliharrastajatest laste mängule ning räppides televisioonis. Tema pooldajate seas on paremale järjele jõudnud venemaalased, kes on Putinist väsinud.
Ent tema võimalusi õõnestab paljude venemaalaste vastumeelsus niinimetatud oligarhide suhtes, kes said kasu 1990. aastate erastamisest ning kahtlused, et ta osaleb kampaanias Putini abistamiseks.
Prohhorov on süüdistused tagasi lükanud, ent samas on ta öelnud, et ta ei välista peaministriks saamist, kui Putin valimised võidab ning on valmis reformideks.
Prohhorov on tuntud oma üleilmsete reiside ja pidude poolest, ent ta kinnitab, et kavatseb poliitikasse jääda pikaks ajaks, ning teatas vaid mõni nädal enne valimisi kavatsusest moodustada uus erakond.
Reiting: kuus protsenti (Levada).
SERGEI MIRONOV, 59-aastane, endine parlamendi ülemkoja spiiker.
Mironov on pärit Putini kodulinnast Peterburist, kus ta oli linnaduuma liige enamuse 1990. aastatest, pärast seda, kui oli Nõukogude Liidu lõpusaastatel töötanud geofüüsikuna Mongoolias.
Mironov juhtis pikka aega Kremli loominguna nähtud sotsiaalse kaldega erakonda Õiglane Venemaa, mille eesmärgiks oli pakkuda ohutut alternatiivi domineerivale Ühtsele Venemaale. Ta oli Venemaa parlamendi ülemkoja spiiker aastatel 2001–2011, kui ta Ühtse Venemaa poolt detsembrikuiste parlamendivalimiste eel tagandati.
Parlament on olnud peamiselt Putini poliitikate pime heakskiitja ning Mironov ilmutas kuni viimase ajani vääramatut lojaalsust Putini suhtes. Ta kandideeris Putini vastaskandidaadina 2004. aasta presidendivalimistel, ent meedia tsiteeris tema avaldust, mille kohaselt osales ta Putini toetamise eesmärgil ning et „me kõik tahame Putini võitu“. Mironov kogus valimistel alla protsendi häältest.
