ÜRO peaassamblee võttis neljapäeval häälteenamusega vastu resolutsiooni, milles kuulutati Krimmi Ukrainast eraldumise referendum õigustühiseks. Resolutsiooni poolt oli sada riiki, vastu 11 ning 58 jäi erapooletuks. ÜRO peaassamblee resolutsioonidel on nõuandev, mitte siduv iseloom, vahendab RIA Novosti.

„Kontraproduktiivne algatus peaassamblee resolutsiooni vastuvõtmiseks raskendab ainult koostööd Ukraina sisepoliitilise kriisi reguleerimisel. Kutsume rahvusvahelise üldsuse konstruktiivselt meelestatud ja iseseisvalt mõtlevaid liikmeid suunama jõupingutusi reaalsele koostööle olukorra stabiliseerimiseks selles riigis ning näitama üles austust Krimmi rahva vaba tahteväljenduse tulemuste vastu, mis on juba mänginud oma ajaloolist rolli, ja selle vaidlustamine on kasutu,“ öeldakse Venemaa välisministeeriumi avalduses.

Välisministeerium teatab, et Ukraina poolt peaassambleele hääletamiseks üles seatud resolutsiooniprojekt on üleskutse ÜRO liikmesriikidele krimlaste edukalt realiseeritud seadusliku enesemääramisõiguse tulemuste mittetunnustamiseks.

„Mitte midagi peale kahetsuse ei kutsu esile see paremat kasutust vääriv visadus, millega Kiievi võimud ja nende huve esindavad välismaised „advokaadid“ üritavad moonutada tegelikult Ukrainas toimunud ärevusttekitavaid protsesse. Täiel võimsusel on kasutusele võetud külma sõja aegse propagandamasina kasutamata potentsiaal, et suruda tagaplaanile sügava sisepoliitilise kriisi fakt Ukrainas ja lükata vastutus pingete suurenemise eest Vene Föderatsiooni õlule,“ öeldakse avalduses.

Venemaa välisministeerium on veendunud, et ÜRO liikmesriikide seisukohtade mitmekesisus ning suur hulk erapooletuid ja hääletamata jätnuid annab tunnistust Ukrainas toimunud sündmuste ühekülgse tõlgendamise vastuvõetamatusest. „Seejuures on teada, missugust häbematut survet kuni poliitilise šantaaži ja majanduslike ähvardusteni avaldati tervele reale liikmesriikidele, et nad poolt hääletaksid,“ teatas Venemaa välisministeerium.