Venemaa seisab revolutsiooni lävel? (täiend)
Markov rõhutab siiski, et esialgu on tegemist sotsiaalsete, mitte poliitiliste pingetega. Tema sõnul on põhjuseks eri elanikkonna gruppide vahel haigutav sissetulekute kuristik.
Inimesed näevad ahvatlevaid reklaame sellest, milline on elatustase mujal ja meenutavad oma olukorda nõukogude ajal. Seejärel mõistavad nad, et olukord on halvemaks läinud.
Markov leiab siiski, et kuni ei teki poliitilisi pingeid, ei toimu ka revolutsiooni. Tema sõnul tuleb arvestada ka Venemaal säilinud hirmu repressioonide ees.
Ühtse Venemaa fraktsiooni aseesimees Gennadi Gudkov ütles, et revolutsiooniline olukord tekib, kui alamklassid ei taha ja ülemklassid ei saa enam vanamoodi. „Praktika näitab aga, et ülemklassidele pole mingi probleem vanamoodi jätkata.
Bürokraatlik riigifeodalism, mis Venemaal üles on ehitatud, on piisavalt tugev ja mis kõige tähtsam, rahvas ei mõista, mis on nende probleemide põhjus,” ütles Gudkov.
„Suur konsolideeritud bürokraatlik nomenklatuur, mitte parlament, üksikud isikud või isegi president, valitseb riiki. See on pidur riiklikule arengule.”
Gudkov järeldab, et praegu ei saa toimuda mingit revolutsiooni, võib-olla küll mõni mäss või ülestõus võimu vastu.
Rahvuslik-bolševistliku partei esimees Eduard Limonov usub, et praegused meeleavaldused on märk rahulolematusest, kuid praegu on revolutsioonist vara rääkida. „Üle riigi on liikunud protestilaine, kuid kas see muutub revolutsiooniks, sõltub sellest kui organiseerunud on opositsioon.”
Eesti endine suursaadik Venemaal Mart Helme ei usu, et Venemaal niipea revolutsioon tekiks. „Seda, et vene inimesed ise üles tõusevad, mina ei usu”.
„Iseenesest pole selles midagi üllatavat, varanduslik kihistumine ja miljonite raske väljapääsmatu olukord loomulikult võib mingil hetkel kumuleeriva efekti anda. Samas tuleb arvestada, et venelased nii kergesti verest välja ei löö, seal kannatatakse ikka väga pikalt,” nentis ta Delfile.
Et Venemaal mässuks läheks, on vaja ka jõustruktuuride rahulolematust, selgitab Helme. Revolutsiooniks peaks tekkima kindel eelkõneleja. Armeest ei saa mõni suvaline kindral selleks hakata — Venemaa on selleks liiga tsiviilühiskond. Samuti igasugused kolmetähelised organisatsioonid (GRU) ei saa mässuliikumise etteotsa astuda, ja vaevalt et nemadki sellest huvitatud on, kuna on praegu üsna privilegeeritud olukorras,” lisas ta.
Helme sõnul võib venelaste saatus aga sõltuda sellest, kuidas ameeriklastel läheb pikemas perspektiivis Lähis-Idas. Kui võti naftahindade mõjutamiseks satub viimaks nende kätte, võivad vastuolud ameeriklaste ja venelaste vahel süveneda.
Kui Venemaa muutub veelgi autoritaarsemaks, siis ameeriklased üritavad tõenäoliselt teda korrale kutsuda teatud majandusraskuste tekitamisega. Sellises olukorras on võimalik, et ameeriklased manipuleerivad Venemaal teatud ühendustega ja üritavad esile kutsuda ukrainalaadset oranži revolutsiooni, leiab Helme.
