Dokumendi valmistasid ette neli endist rahvusküsimuste ministrit Valeri Tiškov, Vjatšeslav Mihhailov, Vladimir Zorin ja Ramazan Abdulatipov ning presidendi administratsiooni ja valitsuse esindajad, vahendab Lenta.ru.

Riikliku rahvuspoliitika strateegia uue eelnõu väljatöötamisel püüdsid autorid arvesse võtta eelnevat rahvuspoliitika kontseptsiooni, mille koostas regioonide ministeerium. See dokument sisaldas endas väljendit „vene rahvuse riikimoodustav roll“, mis kutsus esile kriitika eriti rahvusvabariikides. Nüüd omistatakse vene rahvusele „ühendav roll unikaalse sotsiokultuurilise tsiviliseeritud terviku, paljurahvuselise Venemaa rahva moodustamisel“.

Riikliku rahvuspoliitika uue projekti autorid märgivad siiski ära ka etnilise mobiliseerumise ja usulis-poliitilise ekstremismi järsu tõusu, mis nende arvates on tingitud „nõukogude rahvuspoliitikast“ ja „riikluse nõrgenemisest 1990. aastatel“. Projektis märgitakse ka, et teatud oht riigi lagunemiseks on veel olemas. See on eelkõige tingitud suurest sotsiaalsest ebavõrdsusest, korruptsioonist õiguskaitsesüsteemis ja kodanike usaldamatusest võimuorganite vastu.

Uues strateegias seatakse riiklikele ja kohalikele võimuorganitele konkreetsed ülesanded. Tehakse ettepanek kindlustada kõigi kodanike võrdõiguslikkus kohtu ees, püüelda regioonide tasakaalustatud arengu poole ning teha võimuorganid vastutavaks rahvustevaheliste konfliktide provotseerimise eest.

Presidendi sisepoliitikavalitsuse nõunik Vadim Martõnov ütles Kommersandile, et Kremlis suhtuti dokumenti heakskiiduga. Strateegia eelnõu läheb üldrahvalikule arutelule.

Venemaa president Vladimir Putin andis korralduse rahvuspoliitika strateegia väljatöötamiseks vastasutatud rahvustevaheliste suhete nõukogule selle aasta 25. augustil.