Krimmi poolsaarel asuv sadam, kus asub Venemaa Musta mere laevastiku baas, on Venemaa ja Ukraina vahelise vaidluse objekt. Ukraina tahab Krimmis asuvate Venemaa mereväe baaside rendilepingule tähtaja seada, samas kui mõned kõrged Vene riigiametnikud on pannud kahtluse alla Ukraina õiguse Sevastoopolile, vahendab RIA Novosti.

Kõneldes Sevastoopoli sõjakangelaste haudadele pärgade asetamise tseremoonial Moskvas ütles Lavrov, et Vene Föderatsiooni juhtkond, laevastik ja kaitseministeerium panustavad Sevastoopoli infrastruktuuri arengusse ning praegused plaanid näevad ette panuse suurendamist.

Sevastoopoli baasi rentimise üle on Ukraina ja Venemaa vahel tihti tekkinud vaidlusi. Moskva linnapeal Juri Lužkovil keelati mais Ukrainasse sisenemine tema väljaütlemise pärast, et piirkond on õiguspärane Venemaa territoorium.

Venemaa parlamendi ülemkoja spiiker Sergei Mironov ütles eelmise kuu lõpus, et Venemaa võib Sevastoopoli tagasi nõuda.

Moskva linnapea sõnul andis Nikita Hruštšov 1954. aastal Krimmi Ukrainale vennaliku armastuse märgiks, kuid 1948. aasta määruse järgi anti Sevastoopolile eristaatus keskvõimude alluvuses ning seetõttu ei oleks ta tohtinud olla Ukrainale antavate territooriumide nimekirjas.

Krimm, mis on Ukraina autonoomne regioon, on valdavalt venekeelne piirkond. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on Krimm edutult üritanud Ukrainast lahku lüüa. 1994. aasta referendumil toetasid krimlased suuremat autonoomiat ja tihedamaid sidemeid Venemaaga.